piimasupp

Tervist,

Mina olen siis taaskord koolirütmi sisse elanud. Tõeline koolirütm jah, kui esmaspäeval kaks tundi, teisipäeval kolm tundi, kolmapäeval kolm tundi ja täna oli eriti pikk päev, lausa 6 tundi. Homme on üks tund ja laupäeval ferie ehk kooli pole.

Soojast ilmast ei ole enam midagi järel. Väljas ainult 10-15 kraadi. Nina tahab otsast külmuda.

Mis ma siis koolist kirjutan. Tunnist tundi magan silmad lahti. Ainsad huvitavad tunnid on ajalugu, SVT ja matemaatika. Vähemalt toimub midagi konkreetset. Füüsika-keemia olen ma juba ammu maha kandnud, klassis täielik bordell(eesti keeles vist ei kasutata sellist väljendit või siis tõlgentatakse seda väga valesti). Inglise keelest ma ei hakka rääkimagi. Kehalises hakkab tegelikult juba midagi looma, ma sain enda grupile isegi mingisuguse koreograafia välja võlutud. Ja rohkem tunde mul ei olegi. Aa...kirjandus ka. Me saime just täna eksamite ajad teada. Suuline on 30. juunil ja minu rong Berliini poole 1. juulil. Milline ajastus! Peaks vist kordama hakkama. Ah, aega on selle kiire asjaga.

Tegelikult tahtsin ma täna hoopis millesti muust rääkida. Ma ei jaksa enam. Ma ei jaksa enam kakelda nende stereotüüpidega, mis inimesed arvavad teadvat maailmast. Eesti oli, on ja jääb idabloki vaeseks riigiks, kus on kogu aeg hästi külm ja kõik räägivad ainult vene keelt ja ootavad, et jälle Venemaaks saada. Kõik teevad neid vastikuid nalju, rääkides minuga vene keele aksendiga ja siis mina naeratan armsalt ja alustan selgitamist, et ei-ei-ei. Aga ma enam ei jaksa. Nüüd ma ainult naeratan veidi. Varsti vist enam ei jaksa sedagi. Sõbrad samamoodi räägivad, et oh ja jää siia, mida sa sinna tagasi lähed. Mina siis kutsun neid Eestisse külla ja siis nad .....hmmm....ei mina sinna külmkappi küll ei roni. Ja siis ruttu uus teema. Olgu, tegelikult on see natuke naljakas ka. Aga kahju on inimestest, et nad isegi ei vaevu maailma tundma õppima. Igaüks peab enda elukohta maailmanabaks. Huvitav, kas eestlane peab Eestit ka maailmanabaks?

Ma tahan piimasuppi tomativõileivaga, tahaks üleüldse suppi. Isegi hernesuppi oleks suuteline praegu sööma. :P

No näete nüüd jõudis jälle üks punkt, kus ma ei suuda teie nägemist ära oodata. Jah, siin on väga tore. Kõik naeratavad ilusasti koguaeg ja on hästi õnnelikud, aga...ma tahan teie naeratusi ja õnnelikke nägusid ka näha.

Ja muide aidake nüüd mul ruttu üks "to do" list ka teha. Kindlasti tahan veel jõuda Versaille'sse(missiis, et ma seal olen juba käinud), Montparnasse'i torni, Bourgogne veiniistandusse, tahaks näha üht õiget ja suurt lavendlipõldu, tahan jõuda Lapin agile'i, ja siis õhtusöök bateaux mouche'il. Kas ma unustasin midagi? Muidu lappasin turistiraamatuid Pariisist, nähtud, nähtud, nähtud, nähtud, kõik on nähtud. Pariis on nähtud. Pariisi ümbrus enam-vähem samamoodi. Pidime veel Sylvie'ga Fontaine-Bleu'sse minema. Boulogne metsas peaks jalutama ka, autoga sealt 100 korda läbi sõidetud, aga jalajala. jaaaaniiiiiiedasiiii......et ikka kõik ikka tehtudtehtud saaks. Linnuke kirja!

Nüüd lähen tantsu. See on tore, vahva ja mõnus. Ma olen liigutamise sõltlane. Endorfiinid ja muud elukad mu ajudes teevad mind õnnelikuks. :)

Tervitan teid ja ärge siis mind ära unustage. Tänks Lillu muidu selle toreda unenäo eest. Lilli-Jana nägi minust unenägu. Mul olid paksud kulmud ja kõik tahtsid mu sõbrad olla. :D:D:D:D

Bisous :*