Montparnasse'il

Reede õhtul pidime siis Romane'i Saksamaale sõidu puhul Montparnasse'i torni otsa restorani minema. Romane ei teadnud sest midagi. Me lihtsalt sättisime Maelle'iga ta ilusasti riidesse. Kleidid, kingad, mukid ja kõik see muu, et end ilusasti ja pidulikult tunda.

Bruno tuli meile järgi ja Francoise pidi otse peale tööd tulema. Noh kahjuks kujunes õhtu natuke teistmoodi. Francoise helistas Brunole ja palus tal valjuhääldi maha võtta. Pärast 56-korrusele restorani maha istudes saime teada, et Francoise tol õhtul meiega sööma ei jõua. Tati, Francoise'i tädi, lahkus meie hulgast. Igatahes paras šokk oli see küll.

Aga me siis üritasime ikkagi end lõbustada. See restoran on ikka super koha peal, otsevaade Eiffeli tornile. Vaade kogu Pariisile. Ja oleme ausad, ega teenindus ja toidud olid oma hinda väärt.

Tore oli see, et Romane oli ikka väga rahul. Ja mina samuti, minu ammune unistus Montparnasse'i torni otsa ronida sai siis lõpuks tehtud. Muidugi ilmaga oleks võinud natukene rohkem vedada, aga samas päris huvitav efekt tekkis. Nagu oleks Pariis pilve peal. Pärast loojus veel üks suur punane päike otse Eifeli kõrvale ja vaikselt hakkasid Pariisi tulekesed süttima. Njaa...ilus oli olla.