Tu viendras? Je viendrai...où?

Teate ma lihtsalt ei jõua blogi kirjutama, sest nii palju toimub kogu aeg.

Teisipäeva hommikul ärkasin Perle'i haukumise peale kell 8h03. Kas ma oli selle üle rõõmus. Ei. Aga ei ole hullu. Ma armastan neid hommikusi iseenesega olemise hetki. Lühidalt ma tegin mittemidagi. :)

Mingi hetk ärkas ka Andrea üles. Kuna väljas oli ikkagi natukene moche ilm, siis me otsustasime selle asemel, et kohe Pariisi tormata, veel ühe filmiseansi teha. Vaatasime Amelie'd. Oh...milline äratundmise tunne. Kõik need kohad, mida me just eelmine päev Montmartre'l külastanud olime. Ja minuarust see Yann Tiersen'i kirjutatud filmimuusika on lihtsalt geniaalne.

Filmi lõppedes avastasime, et taevas oli pilvitu ja kevadine päike lihtsalt kutsus meid välja Pariisi avastama. Enne kodust väljumist avasin oma kirjakasti ja arvastasin kirja aiapäkapikult, kes kutsus Montmartre't koos teiste vahetusõpilastega avastama. Kes saab aru, kas saab veel kokkusattumuslikum olukord olla? Minuarust ei saa.

Võtsime rogi Pariisi. Teisipäeval tegime viis ringi peale Cite saarele ja avastasime Ladina ja Saint-Germain'i kvartalit. Tegelikult nagu polekski otseselt midagi teinud. Ent siiski peale kõikide vaatamisväärsuste a la Notre Dame ja Saint-Michel'i purskkaevu ja kõikide nende pisikeste tänavakeste läbijalutamist olime suhteliselt kutud. Seine'i ääres oli lihtsalt nii mõnus. Kevad tuleb ja tuleb ja aina tuleb. Andrea ostis endale bareti, postkaardid, I love Paris jacks'i ja siis mõnulesime Seine'i kaldal istudes. Otsisime veel ühe selle õige kohviku, et siis veel mõnuleda.
Äkki helistab mulle Robin ja küsib, et kas ma siis tulen. Et siis tulen kuhu? Ühesõnaga mind ja seega ka Andread kutsuti järjekordsele soiree'le. Noh, vist et tähistada Nelly ja Kevini sünnpäeva, aga see on enamasti teisejärguline. Sünnipäevad ei ole siin üldse nii olulised, kui Eestis.

Võtsime siis Andreaga rongi Taverny'sse tagasi. Viskasime kotid koju ja võtsime uuesti rongi kaks peatust Taverny'st edasi, et Ludovic'i juurde minna. Ludo on see, kes kolis Taverny'sse. Seega on tal praegu kaks kodu ja ta endine kodu on tühi ning sobib suurepäraselt sünnipäevapidude korraldamiseks. :)
Ma hakkan aru saama, et tegelikult on mul juba päris palju tuttavaid nägusid. Ainult mingi kamp eriti minule võõraid üles löödud tüdrukuid ilmus ka. Aga nad ei olnud üldse suhtlemisaltid. Istusid oma veinipudeliga nurgas ja ei teinud midagi. Mina ei tea. Mina tahan ainult ja ikka ainult tantsida. :) Noh ja siis ikka kinnitada, et Eestis ei räägita vene keelt ja Eestis tuleb kraanist ka soe vesi. :D Meile pakuti, et me võime ka ööseks jääda, aga me lasime ikkagi Andreaga suhteliselt varakult jalga, sest meil oli plaanis järgmisel päeval ka Pariisi minna ja selleks on vaja öösiti ikkagi ju puhata. Vaatamata sellele, et viimane rong oli juba läinud ja me pidime jala koju minema, saatsid poisid meid siiski koju. No vaata ja imesta neid prantsuse kombeid. :)

Ja siis tudududududu. :)