1. aprill ehk kala seljal! :)

Väljas on lihtsalt nii mõnusmõnus kevad. Kõik puud on suuri roosasid ja valgeid õisi täis. Peale kooli istun sõpradega murul ja naudin elu. Lihtsalt nii mõnna...

Ma tean, et teid huvitab, mis tähendab kala seljal. :) See on Prantsusmaa 1. aprilli traditsioon. Üksteisele kleebitakse salaja paberist kalu seljale. Ja siis on hästi naljakas. Aga millegi pärast selliste "lapsikustega" tegeletkase ainult lapsena, seega väga seda traditsiooni ei hoita. Raamatutes on kirjas, aga päris elus ei näe.

Mõned uueda ja põnevad uudised ka. Mu vahetusõde maadleb siin praegu kõrgkoolide sisseastumiseksamitega. Sellepärast ta Inglismaale sõitiski, et ta eelmine aasta ühtegi kooli, kuhu ta tahtis, sisse ei saanud. Täna tuli siis lõpuks kauaoodatud kiri. Oled vastu võetud! Täna õhtul oli pidu-pidu. :) Ehk on tal siis järgmine aasta midagi kasulikumat, kui Disney Channelilt Lindsay Lohan'i või Aladdin'i seikluseid päev läbi vaadata. Vat sellest ma ei saa aru. Sisukas elu, või mis? :P

Mina olen ka praegu enda üle nii uhke. Ma sain geograafia kirjandi ja kaarditöö 15/20. Grammatika- ja ortograafiavigu on nelja A4 peale 5. Ma olen ikka nii tubli. SVT-s sain ka 7/10-st. Ma olen ikka nii tubli. Ennast kiitmast ma ei väsi. :)

Varsti tuleb vene keele pidu. Õpilaste motiveerimiseks korraldatakse kord aastas väike venekeelne hommikupoolik. Minu tähelend on see, kui ma loen ette kõik nädalapäevad ja seejärel luuletuse "Парус". Kas pole mitte vägev. Sarkasm. Ma arvan, et kõik, nagu mu isa, on nõukaajal selle luuletuse pähe õppinud. Siin on vene keele tase ikka vääääga kõrge. Veelkord sarkasm. Ma ei tea, mida ma järgmine aasta hakkan tegema. Vene keelt ma igatahes enam ei oska. Ja punkt.

Eile ostsin ma endale vaheajaks TGV piletid Lyon'i. Ma lähen Vanessalt külla!!! Kuna ma piletiteostmisega liiga kaua ootasin, siis selleks et odavaid pileteid saada, pidin ma võtma 5h54 rongi. Palju õnne mulle ärkamisel! Hommikul võtan esimese rongi, mis Taverny'st läheb ja siis üritan Lyon'i kiirrongi peale saada. Minu jaoks oleks see esimene TGV kogemus. Olen põnevil.
Maelle sõidab homme TGV'ga kaheks nädalaks on peika juurde. Tema aga Taverny'st rongi ei julge võtta. "Ma ei tunne ennast Pariisis liigeldes veel kindlalt". Halllloooo, kes elab siin terve elu ja kes mõned kuud? Ausalt öeldes, mul on tunne, et mu Francoise võtab mind poole tõsisemalt kui omaenese lapsi. Ma ei kujuta ette, mis vanuseni neil saapapaelu kinni seoti...

Ja ma armastan kastanikreemi. Mmmmm.....