Järjekordne tõestus, et ma elan ja olen täielikult oma vahetusperes. Pühapäeval kõik õue aiatöid tegema. Puid ja põõsaid oli vaja kärpida. Ja ikka täiega, sest kõik kasvab siin Prantsusmaal nii kiiresti, et kui sa igal kevadel puid peaaegu juureni maha ei püga, siis elame me varsti džunglis. Peale uimast hommikut oli päris mõnus käed mulda pista. Muidugi pidime me aeg-ajalt rinda pistma ka kevadiste ciboulette'idega ehk hoovihmarahesadudega. Ja pärast paistab jälle päike!
Esmaspäeval olid meie cloche'id väga helded. Äkki kupatas mu vahetusema meid kõiki välja šokolaadimune otsima. Minu 18. eluaasta jooksul on see esimene kord šokolaadi aiast otsida. vähemalt minu mäletamist mööda. Terve aed oli pisi-pisikesi šokolaadi mune täis. Kuhi korvis aina kasvas ja kasvas, aga Francoise ütles, et veel on. Äkki leidsin suure šokolaadijänese. Noh, minu šokolaadisõltuvus on nüüd mõneks ajaks rahuldatud. Vähemalt mõneks ajaks. Huvitav, kas juba ei ole AŠ(anonüümsed šokohoolikud) rühma kuskil avatud. Peaks end sinna kirja panema. :P
Lõunasöök lõppes munadepühade tordiga. Aga mingisugust pärismunade värvimist siin küll ei ole. Küsisin vahetusemalt. Kui nad üldse mune värvivad, siis kõigepealt nad lasevad muna rebust tühjaks, täitavad muna vedela šokolaadiga, lasevad tol hanguda ja siis värvivad muna ära. Aga üldiselt mingisuguseid hulle pidustusi siin küll ei ole. Kui Eestis panime endil mõnikord ikka muru lihavõtteiks hakkama, siis siin küll muru kasvatada ei ole mõtet. Õues on muru juba paarikümne cm pikkune. Niitma peab juba hakkama.
Täna oli meil siis kauaoodatud klassipildi pildistamine. Prantsusmaal on traditsioon, et kõik klassid valivad endile mingisuguse teema, mille järgi siis kõik riietuvad. Klassipilt on pigem tore ja naljakas sündmus. Ainus päev aastast, kus riietutakse eriliselt, naljakalt ja omapäraselt. Mingisuguseid stiilinädalaid siin küll ei toimu. Meie klass valis sel aastal siis teemaks Western. Eks siis kunagi näitan teile pilti ka.
Täna oli õues lihtsalt nii ilus ilm. Kindlalt üle 20 kraadi. Ja täna oli mul nii nõmedalt auke täis päev. Noh nagu alati teisipäeviti, aga kui on ilus ilm, siis tahaks selle kooliga ruttu ühelepoole saada ja siis sõpradega tšillama minna. Silke helistas ka mulle, tahtis minuga Pariisi jäätist sööma minna. Ja mina pidin talle vastama, et kahju küll, mul on praegu vaba tund, mul on kahe tunni pärast vaba tund, aga muidu ma lõpetan kell 6, nii et jääb vist ära. Kunagi kindlasti. Koolis on ka ju tore. Vähemalt nalja saab. :)
Tööd saab ka, siis kui teistel on tund ja minul vabadus, siis ma ikka loen, vaatan ja uurin seda DALF'i raamatud. Ma tõesti tunnen, et ma olen võimeline seda tegema. Lihtsalt asja peab kätte võtma. Francoise väidab, et ma teen juba palju vähem vigu, kui kohalikud. Aga kõik mu sõbrad on ka minu vastu pööranud. Muidugi ma ise palusin neid. Nad parandavad nüüd pea igat minu viga, mida ma teen. Mina tiirlen koridorides(noh nagu alati) ja siis lähem mataõps mööda. Ma siis ütlen talle, et "En fait, normalement on est normales" Ja siis kõik ülejäänud " Normaux!" Kui seltskonnas viibib kasvõi üks noormees, muutuvad kõik omadussõnad meessooliseks. Nii ebaaus! Diskrimineerimine! :D
Pärastlõunal oli kehaline ehk tants. Sel õpetajal on koreograafiast mingisugune väääga omapärane arusaam. Eelmine kord olime me rüütlid. Seekord juba sõdurid. "Nüüd teeme kõik sõduritervitust. Ja läks-üks-kaks-kolm-neli ja nüüd lasete püssi üks-kaks-kolm-neli ja nüüd saite ise pihta üks-kaks-kolm-neli ja nüüd võtate esmaabi paki üks-kaks-kolm-neli" Ja taustaks käib mingi tibidisko...
Bisous :*
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment