blogipostitus n°128

Reede hommikul tormame mõlemad õega kooli(loe Bruno viis meid autoga, kuna Romane on endiselt karkudel) ja siis avastame koos, et kumbagil ei ole esimest tundi. Teate see onu Murphy ilmub alati kui teda vaja ei ole. :P



Helistasin Sarah'le ja Jonathanile, et nad varem kooli tuleks. Me harjutasime TPE'd ja ma tegin nende inglise keele jutukestele pisukese grammatika kontrolli.



kirjandus, inglise keel ja saidki tunnid läbi. Pärastlõunased matad jäid jälle, nagu iga nädal, ära ja mu koolipäev lõppes 11h30. Läksin koju saatsin laiali texto'sid teistele VÕP'idele, et mis toimub, mis teete ja kus teete. Teeme koos! Aga vastust kohe ei tulnud ja ma hakkasin "Schindleri nimekirja" vaatama. Me tegime Mylene'iga ECJS'is sellest esitluse. Ma otsisin klippe, mida klassis teistele näidata. Njaa...ajalugu on julm ja ebaõiglane.



Siis tuli tudi....lõpuks ärkan ja vaatan kella. Deem, kell oli juba 7. Vaatan telefoni ja mis seal on, sõnumid, et heeeiiii, mul ka pärastlõuna vaba, mis teeme? No deem, hiljaks jäid. Aga ei, magada on ka vahel vaja. Õppisin siis ruttu natukene SVT-d, sest mul laupäeval kontrolltöö. Ja siis läksin tantsu. Oh teate see GALA saab ikka nii vägev olema. Selline vägev 'mise en scene' käib, et...



Laupäeva hommikul avastan end tegemast kotrolltööd, millel ei olnud midagi pistmist sellega, mida ma eelmisel õhtul üritasin õppida. Nojah...juhtub ka parimatel. :P Peale kooli olen veidikene kodus. Noh lõunasöök ja sellele järgnev 'sieste' ja siis tahtsin sõita Pariisi.



Ja siit mu 'kannatuste rada' algabki. Minuarust rongidel on kogu aeg kas streik, teetööd või pühad ja siis nad ei tööta. Ma ootasin kõigepealt kolmveerand tundi bussi, mis viis mind kaks peatust edasi ja siis ootasin järgmised kolmveerand tundi rongi, mis mind Pariisi viis. Silke oli Pariisis end juba lolliks oodanud. Ma polnud teda terve igavik näinud. Me tahtsime Orsay'sse ühele expo'le minna, aga kuna see just avati siis oli seal pikk järjekord ja me otsustasime carnevalet' kasuks. See on Pariisi ajaloo muuseum, kuhu ma ei olnudki veel sattunud. Kõik need tähtsad paksud onu Louis'd ja siis revolutsioon ja siis uusaeg. Muidugi ei puudunud ka Rooma aega puudutav osa. Selle Marais' asuva "lossikese" aed oli ka suhtelisel kobe. Otsides Carnevalet' kohtasime teepeal üht austraalia meest, kes elab Pariisis juba 15 aastat ent ta prantsuse keele aksent oli jube. Me läksime suhteliselt kiiresti inglise keelele üle. Ta peab Marais ühte iiri pubi. Naljakas. Ta kutsus meid sinna üht klaasikest võtma. Aga jäägu see mõneks teiseks korraks...



Silke tuli minu juurde. Minu juures oli mingi Romane'i pidu. Väga lahe. Meie juures on nii hea pidusid pidada. Tantsuruumi igatahes on. Valgustus on ka olemas. Aga kuna mina, Silke ja minu vahetusvanemad olime sel peol veidikene antikehad, siis me läksime ühele tantsuetendusele "jazzing tango". Piletid välja müüdud! Õnneks mulle ja Silkele veel leiti mingisugused "kasutatud piletid" ja me siiski saime etendusele. Bruno ja Francoise läksid kinno. Aga see etendus. Võimas, professionaalne ja äärmiselt esteetiline. Ilus oli olla. Ma sattusin istuma Thomas' vanemate kõrvale. Ema tundis mu ära, mina teda mitte. Natuke vabandasin ja siis oli jälle hea olla. Terve etenduse ajal kuulsin ainult "Manifique! Superbe! Incroyable!" :)



http://www.youtube.com/watch?v=scitnuE0_0o&feature=channel



Peale etendust läksime Silkega koju ja siis ma helistasin oma sõbrad läbi, hellouuu kuskil toimub miskit? Nonäed ja toimuski. Aleandra juures olid kõik. Me siis lõpuks jõudsime ka öösi paiku sinna. "Hei Thomas, ma just istusin su ema kõrval!", "?" ,":D:D:D:D" Paar tundi ja siis hakkasimegi juba koju minema. Kodus olev pidu hakkas ka otsi kokku tõmbama. Silkega vaatasime veel 2 osa "Meeleheitel koduperenaisi" ja siis 3 paiku pugesime põhku. Hommikul oli meil Silkega aga varajane äratus, sest ta oli ühele oma sõbrale lubanud, et ta läheb temaga kell 9 jooksma. Aga kuna sõbral pole mobilltelefoni! (tehnikasajand), siis ta ei saanud talle ka teatada, et ta on tunni kaugusel oma kodust. Silke võtiski siis hommikul vara bussi, et sõita kas peatust ja siis ootas seal rongi ja siis sõitis Pariisi ja siis võtis RER'i, et sõita Aulnay'sse. Minuarust saab juba jala ka kiiremini Aulnay'sse, kui nende rongidega jamada. Kõik rongid peavad käima läbi Pariisi.



Mina ronisin kodus siis tuttu tagasi. Hommikust süües avastasin, et kell on juba lõuna. Täna jääb vist lõunasöök vahele. Praegu panen niisama tühja. Vaatan, uurin pilte ja kirjutan blogi.



Homme hakkan aiast šokolaadimune otsima!



Esmaspäeval kooli ei ole!



Pikk nädalavahetus...



Bisous :*