Üllatused, armastused, vabadused

Täna jäid matad ära, kool lõppes vara. Läksin sõpradega välja sööma, ent ma pidin järjekordelt tõdema, et ma vihkan rämpstoitu(v.a. putkaburger kell 2 öösel) ja ma jälestan vaadata, kuidas inimesed seda endale sisse ajavad. Rõve! Aga kuna ma olen popp ja noortepärane, siis tuleb ka sellised raskused ületada. :D

Koolist ka. Ma olen vahepeal ikkagi nii tubli olnud...(ma kordan seda ainult eneserahustuseks :P)
Ma sain kirjanduse kirjaliku proovieksami 8/20!!! See oli parem, kui mõne prantslase omagi.
Noh ja need reaalained on nii nagu nad on - rahuldavad! :D

Koolis on ikka veel väga tore.
...Mõtlen ja mõtlen, mis ma siis koolist kirjutan, aga...välja ei mõtle. :)

Mõtlesin ikka...täna inglise keeles hakkan õpetaja küsimusele vastama ja inglise keele asemel trügib hoopis prantsuse keel suust välja. No täitsa lõpp, ma siis pusin ja pusin...ma ei suutnud meelde tuletada, kuidas on inglise keeles ka(no ma tean too, aga ikka tuli see aussi) ja sõnavara muutub aina prantsusepärasemaks. Mis sest et ma enam vene keelt ei oska, nüüd ei oska ma enam inglise keelt ka. Mis järgmiseks? Kaotan eesti keele oskuse?

Nüüd peaks siis hakkama kõige pingelisem aeg. Kirjanduse eksam, TPE lõpuesitlus. Õps küsis, et kas te juba alustasite oma vitamiinikuuri? Aga kohalikud õpilased pole elusees veel kooliraskusi näinudki... :P

...Aaaahhhh, meelde tuli. Ma sain ükspäev peaaegu et sokid(šoki), mul on klassis õpilasi, kes ei ole elusees ühtegi korda teatris käinud. Ja ma tean, et maailmas on imelikke asju, et Hiinas süüakse koeri ja Eestis musta leiba. Aga see, et inimene ei ole teatris käinud üllatas mind tõeliselt. Mina olen juba kolm korda Prantusmaal teatris käinud. Vaatke, kui imelik inimene ma olen ja millised asjad mind üllatavad.

Ja enam ei pea ma ju kirjatama, kuidas ma koguaeg rongidest maha jään. Ja kuidas ma alati koolis jooksen, sest ma kodust liiga hilja lahkun või miks õues on külm, aga lund ei ole.
Mis draamad koolis toimuvad. Kes keda armastab ja kes keda vihkab...ja kuidas äkki keegi enam ei armasta ja siis ikka armastab. Ja armastab. Ja armastab.

Siin on nende peikadega üldse nii naljakas lugu. Noored on ikka nii lapsed. Mingi hetk otsustavad, et nüüd on siis just tema 'väike sõber'(petit ami) ja siis küsivad oma vanemate käest luba, et kas võivad ühekorra nädalas pooleks tunniks tema juurde külla minna. Oh...ma ei tea. :) Nii naljakas on siin kõik. Iseenesest nii avatud inimesed, aga suhete loomine on vanemate poolt nii pärsitud. Täitsa naljakas. Käivad järgi, et oh nii armastavad sind, aga ise alles poisikesed. Oh neid noori... :D

Kata!!!!! Su uusaasta kaart jõudis kohale ja see on üliäge!!!! Je te remercie chaleureusement!!! :*

Mu pere nõuab, et ma eesti toite teeks. Ma ei saa mulgiputrugi teha, sest neil ei ole pudrunuia. Kartulipüreed teevad nad kartulipüreemasinaga, mis on natuke hakklihamasina moodi, aga ikkagi rohkem nagu karulipudrumasin. :D Ükspäev teen piimasuppi. Teinepäev tahaks mingit küpsetatavat kooki teha, aga mis kooki??? Kohupiima? Oh, hea mõte...aga veel mõtteid... aidake mind!!!

Õhtul tantsu ja homme kooli...ja siis ongi nädalavahetus. Mis ma siis seekord teen??? Hmmm....lähen Pariisi või ei lähe? Ahjaa Solde'id hakkasid. Appi, ma nädin uudiseid...mõned naised lähevad ikka täitsa hulluks kui saavad Louis Vuitton'i 20% soodsamalt. Trügivad butiiki enne, kui uksevõre eest tõstetakse. Ei teagi...targem oleks poodidest eemale hoida, aga see naiselik instinkt(kui nii võib öelda) tahab, et ma ikkagi läheks ja uuriks asja. Peab ju informatsiooni koguma!!! :D:D:D:D:D Mul tuli praegu "Ürgmees" meelde. :D:D:D:D

Ma nüüd naeran siin üksi edasi. Seniks jällekirjutamiseni.
Bis. :*