Avatud maailm

Kuuldes, et teie seal Eestis külmapühi peate tuleb ikka muie küll suule. Prantsusmaal, Pariisi ümbruses hakkab juba kevad saabuma. Õues on kraade 10 ringis, päike paistab, linnud laulavad ja keskkooli õpilased istuvad õues ja suitsetavad...

Ludo(vic), kes elas enne kõrvallinnas, kolis nüüd Taverny'sse, minu kodu lähedale. Eile, peale kooli käisime siis tema uut kodu kaemas. Maja nagu tavaline banlieu majake ikka, aga sündmus on ju iseenesest tore. :)

Jah, eile oli siis õpetajate streik. Koolipäev algas 10.30. Paus 12.30-14.00 ja siis veel üks tund füüsikat kuni 3-ni. Ma vihkan auke. :S Aga noh, eks ma olen sellega juba harjunud. Täna oli ka mul 3 ja poole tunnine auk. Aga see on nii iga nädal, ma olen harjunud. :)

Eile hommikul, enne kooli, ärkasin ikka varakult. Hakkasin kooki küpsetama. Aga kõige tähtsam. Ma keetsin kondenspiima. Jah issi, ma tean et see on sinu jaoks raiskamine, aga sa ei ole ju siin. :P :D :D Tegin jõhvika-iirise-pähklikooki. Väga nämma!
Siis kooli...kus ma magasin ja seda sõnaotsesesmõttes. Kaks tundi und. Siis paus unest ja siis veel üks tund und. Tõeliselt sisukas koolipäev! :D
Peale kooli Ludo juurde. Istusime terrassil ja võtsime päikest. Tervet õhtut niisama tšillimise peale ka raisata ei tahtnud. Seega teistele headaega, koolikott koju. Ma otsustasin kohalikku ujulat uudistama minna. Nojah...põhja ma veel ei vaju. :D

Nädalavahetust me veel vaatame...läheme vist kluppppi. Ehk saab üle pika aja end jälle tühjaks tantsida. Ma loodan, et seekord õnnestub! Pühapäev vanavanemate juurde või Pariisi...hm...vist jään Pariisi juurde. :P

Peaks midagi prantslastest ka kirjutama.
Prantslased ei tee trenni. Nad väsivad ruttu. Nad on füüsiliselt nõrgad ja jäävad kõik haigeks, kui õues on rohkem kui -5 kraadi. Ma tunnen ennast kui virsik siin - virsik on nende jaoks terve kui purikas... :P Jah, isegi Prantsusmaal hüppan ma igal pool ringi rohkem, kui kohalikud.
Prantslased on hästi sõbralikud, siis kui sa räägid prantsuse keeles. Ma tean jutte, et prantslastele ei meeldi võõrkeeles rääkida, aga ainuke põhjus, miks üks prantslane keeldub nt. inglise keeles rääkimast on see, et ta lihtsalt ei oska seda.
Prantslased räägivad kogu aeg söögist(oh tead sa pead seda niiviisi küpsetama, oh sa pead sinna restorani minema, oh kas sa seda oled maitsenud) või siis kedagi taga. Oh, nad lihtsalt armastavad kuulujutte. Kuna ma ise näen kõike väljaspoolt ja kuulujutte ei räägi, siis ma näen seda inimeste keepsmiling'ut. Oh need suhete keerdkäigud, armukadedused ja kõik see muu...
Paljud õpilased teevad sellised kaaginalju(no teate küll, hahaha lõhkusin ühe tooli ära jne.), aga see on seepärast ei neil ei ole muud teha. Paberlennukid on suht teemas...
Aga südames, kui nendega rääkida, on nad kõik väga toredad, sõbralikud ja südamlikud. Lihtsalt prantsusepärane kasvatus eeldab, et lapsed on nolgid ja neid peab kodus luku taga hoidma. Ja kui sinult eeldatakse et sa oled tita, no mis sul üle jääb, eks sa pead siis tita olema.

Eile õhtul rääksin pikalt ja laialt Silkega, ta tunneb end ahistatuna, et ta peab välja minekuks luba küsima. See on see tunne, mille eest meid algul hoiatati. Kui ma ise järgi mõtlesin pärast, siis minul seda probleemi tekkinud ei ole. Võib-olla sai mu pere kohe alguses aru, et mind võib usaldada, võib-olla ma lihtsalt ei maini oma perele igat oma käiku(milleks?), võib-olla on mul perega lihtsalt vedanud. Ma ei vahetaks oma vahetusperet ühegi teise vahetuspere vastu. Nad on tõesti väga toredad.

Jätame nüüd selleks korraks sentimenaalsused ja jätkame koolilainel. Täna harjutasime koolis suulist kirjanduse eksamit. Appi, mõnikord ma mõtlen, miks ma endale selle kohustuse võtsin, aga kas minutit hiljem tekib jälle selline hasart, et ma ju ikkagi suudan seda. Eks näis... :) Samuti hakkab lõpule jõudma TPE. Ka seal on suuline esitlus vajalik! Mõnes mõttes on mul isegi kahju, et keegi minult esitlust Eestist küsinud ei ole. Aga keda, see külm, kauge ja igav idabloki baltikumi riik ikka huvitab. Keskmise prantsuse kooliõpilase maailmapilt lõppeb Prantusmaa piiridega. Natuke paistab ka Ameerikat(nad kõik unistavad Ameerika koolisüsteemist), aga üldiselt on Prantsusmaa maailm ja Pariis selle naba.

Nad lihtsalt ei tea. Just, nad lihtsalt ei tea...

Bisous :*