Les patineurs

Hellou!

Ma käisin uisutamas. Väga vahva oli.

Peale kooli oli meil natuke aega, Nelly tuli minu juurde. Vaatasime pilte minu endisest elust. :)

Nähes pilte koolist ja klassikaaslastest arvas ta algul, et te peate vähemalt 20 aastased olema. :P Ja nähes pilte jalgrattamatkast, mis juhuste kombel minu arvutis lesivad, sai ta kreepsu. Kuidas "lapsed" võivad ilma vanemateta niiviisi ringi kolada, kuidas te mõtlesite söönuks saada, kui süüa saab esimese ettejuhtuva poe leidmisel, kuidas saab telgis magada( see on ju kohutav, igasugused loomad võivad ju kallale tulla) ja kuidas me üldse "loodusesse" julgesime minna? Noh ja mis mina pidin tegema, lihtsalt muigama...

Mugavad on siin inimesed. Hoiavad oma traditsioonilisest elust 10 ja 1 küünega kinni. Mugavustsoonist välja ei astuta. Pigem olgu elu igav kui ebamugav. Noh...ma läheks lolliks niiviisi. Nagu seda vist ka minu eelmistest postitustest näha on... :D

Aga bref, peale lõunat viskas Francoise meid uisuhalli. Ja arvake ära, mis me sealt leidsime. Jah, just nii pika-pika järjekorra. Neil on siin igal pool järjekorrad. Prantslasi järjekorrad ei morjenda, aga mind küll. :P Ootasime ühe korra järjekorras. Poisid ei olnud veel jõudnud. Poistega ootasime teise korra järjekorras. Aga mina ei saa aru, neil on siin koguaeg järjekorrad, aga need liiguvad suhteliselt kiiresti(v.a. sööklajärjeord :P) Uisud jalga ja minek!

Minek jah, aga tuli välja, et mina olen ainus, kes on elus rohkem kui kaks korda uisutamas käinud. :D Siis tuleb appi uisutamise õpetaja Mlle. Metsali(iii)k ja kõik ongi juba jälle tore. Uisuhallis ostetakse siin päevapilet, seega oli meil aega maa ja ilm. :)

Paari tunni pärast, kui kõigil jalad villis(ja uisutamine selge), istusime kõrval asuvasse kohvikusse, et mehepojad, kes tühja kõhuga vihaseks muutuvad, endale energiat sisse saaksid sööta. Siis veel viimased ringid ja andsimegi uisud tagasi.

Õues sadas aga palju-palju vihma. (Täna paistab kevadine päike.) Kuna Thomas' ema ei saanud neile järgi tulla, siis pidime 6 inimest meie autosse suruma. Hahaha. Nalja kui palju. :D

Nelly, mina, Ludovic, Thomas, Piat, Anthony

Õhtul väss ja tudi.

Täna pühapäev ja lebo. Noh ja mõned koolitööd.

Ah miks mulle kool meelde tuli. See ajab mind nii närvi. Ma õppisin SVT kõik hästi ära. Ma tean kõike, aga ma lihtsalt ei suuda oma häid mõtteid nii kiiresti, kui vaja, paberile tulistada. Ja ma jõudsin kogu tööst täpselt pool ära teha. Eriti nõme tunne, sest tegelikult ma ju oskan kõike. Arrhhhhh!

Elu on lill.

Bis. :*