...ja mina otsustasin, et ma siiski ei ole igav inimene. Võtsin asja käsile. Täna käisin Silkega Pompidous, pärst niisama Pariisi peal hängimas. Seejärel tormasin Flora, mu tuguisiku, juurde. Käisin tal külas. Ta elab nii armsas pisikeses katusetoakeses vaatega Notre-Dame'ile. Näed neid katuseid ja siis tuleb see Kenzo moonidega lõhnaõli reklaam meelde. :) Floraga vesteldes ma aina jutustan ja jutustan, mida ma siis teinud olen ja otsa ei tulegi. Tegelikult on mul ikka ülikõva elu siin. Mul on lihtsalt haigelt tugev vahetusõpilase sündroom. Ma ei suuda ühe koha peal istuda. Ma tean, et mul on ainult üks ja ainuke aasta, ma pean seda kasutama nii otstarbekalt, kui võimalik. Ma ei saa endale mittemidagitehtud minutit lubada. Liiga kallis on minu aeg.
Jalutasime siis Floraga ka väljas ringi, aga tuleb välja, et ma tunnen juba Pariisi paremini, kui kohalikud. Päris naljakas, ma olen näiteks Pompu's juba miljon korda käinud, siis Flora ei ole elusees veel sinna sattunud, missest et see Pariisi keskel asub.
Mul on tugiisikuga ka ikka vedanud, noor üliõpilane, hästi sõbralik ja muidu tore.
Siis tormasin rongi peale, et tantsu jõuda. Jaa....mulle ikka veel väga meeldib. :)
Nädalavahetusel lähen klassikaaslastega uisutama! :D Jipiajee!
Õhtul vaatasime Harry Potteri viimast osa, mida ma veel näinud ei olnud. Aga ilma inglise aksendita Harry ei ole mingi Harry. :) (mingi päev vaatan salaja inglise keeles ka, et siis täielikku naudingut saada)
Nüüd tudile...
bisous :*
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment