Aga tegelikult on koolis ikka veel hästi tore (ja hästi igav tundides). Reedel jäid pärastlõunal tunnid ära. Käisime sõpradega jälle väljas söömas. Kalapäev ju ikkagi. Ja siis koju. Võtsin oma raamatu ja rannalina ja mõtlesin, et õpin siis ka natuke midagi. Aga eieieie, ma jäin hoopis tudusse. Uni tuli, kaklesin temaga veidike, aga ta sa siiski minust võitu. Kevadine õueuni. Mmmm....
Õhtul läksin Mylene juurde. Pidime oma ECJS'i referaadi Schindler'i nimekirjast ära lõpetama. Kui esimest referaati kirjutades enamuse ajast ma lihtsalt noogutasin vahetusõpilse naeratus näol, siis nüüd on juba tõsine moitie-moitie. Ehk siis ma ei ole tühi koht. Kirjutasin osa Krakov'i getodest. Grammatika on ikka õudne asi. Tõesti ainuke asi, mis mulle veel probleeme tekitab ongi kirjutamine. Lugeda oskan, rääkida oskan, isegi jutust saan aru. No ma pean end käsile võtma ja neid DALF'i ülesandeid tegema hakkama. Aeg läheb lihtsalt nii kiiresti. Ma ei saagi aru. Koguaeg nagu midagi ei oleks teha, aga midagi teha ikka ei ole aega. Kes teeb, see jõuab! Peab vist tegema hakkama. :)
Õhtul pidin tantsu minema, aga taaskord kokkusattumusena jäi mul terve nädal tantsu vahele. Laupäeva hommikul oli ainult kaks tundi. Koju tulles lubasin endale, et hakkan tööle! Hakkasin ma jee. Jäin jälle raamatusse magama. No kuidas nii saab. 3 tundi kadus kui nõiaväel. Kolm tundi minu vahetusaastast on 1/2400 osa minu vahetusaastast. Liiga väärtuslik! :)
Muidu oli plaanis sõpradega 5 tunnisele "jalgrattamatkale" minna. Aga niiske ilm lükkas selle järgmisesse nädalavahetusse. Õhtul toimus mingi "koosviibimine" Thomas juures, aga ma olin nii väss, et jätsin seekord vahele. Vaat, ma ei ole enam see vahetusõpilane, keda ühekordse loobumise peale enam ei kutsuta. Ma elan siin, mul on sõbrad ja mul on võimalus alati kui ma soovin, siseneda sotsiaalsesse ruumi. See laupäev lihtsalt ei jaksanud.
Kas jaksan veel edasi kirjutada...
No comments:
Post a Comment