Niiiiii......

Ma nüüd võtan siis selle ammu edasi lükatud "kohustuse" siis nüüd lõpuks ette. Kunagi peab ju ka ree peale saama.

Mida rohkem asju toimub, seda vähem blogi kirjutama jõuan.

Kui nüüd täitsa algusest alustada...

Mulle tulid külla eestlased!!! Kadri, Aleksandra ja Elisa tulid nädalakeseks Pariisi. Ja teate, et ma tegin täpselt 0 pilti. Ma nüüd ei teagi, kas see on hea või halb.

Neljapäeval 18. märtsil kell 13.20 jõudis lennuk koos Kadri ja Aleksandraga lennujaama. Mina ootan 14.00-st neid hotelli ees. Ootan kümmekond minutit. Istun kõrvalolevasse kohvikusse võtan tee, võtan teise. Võtan juba lõunasöögi ka otsa. Lõpuks siis 15.30 helistan, no kus kurat te olete? Ee...lennujaamas. Ei no tore on. :) Lõpuks jõuavadki kohale. Appiiiiii nii palju mööda läinud ja.....mitte midagi ei ole muutunud. Nii hea! :)

Neljapäeva õhtupooliku jalutame niisama ühe hea ja pika Pariisi turistiringi, alustades deux ecuu kohvikus ja lõpetades triumfikaare all. Jutte ju nii palju rääkida. :)

Ja siis sõidan mina koju, teised jätan hotelli.

Reedel istun hommikupooliku koolis, lõunal läksime jälle sõpradega välja. See on peaaegu et reedene traditsioon, sest nad ei armasta kalapäevi. Minu lemmikud, aga mina olengi ju imelik. :P Peale lõunat pidid mul veel tunnid edasi minema, aga ma ei suutnud kooli tagasi minna, sest õues oli nii ilus ilm ja ma teadsin, et mu kallid eestlased on Pariisis ja mina passin Taverny's. No nii ei lähe. Lasin ka reede pärastlõuna üle. Te ei tea, mis hinnaga. Minuarust ma juba korra olen seletanud, mis süsteemiga see puudumiste värk siin käib. Parem on mitte puududa.

Pariisi jõudes helistas mulle Silke, ma käisin temaga korra raamatupoest läbi. Ta tahtis ka DELF'i jaoks selle raamatu osta. Tal läheb nüüd juba paremini. Siis läksime Pompidou'sse, kus ootasid meid Kata, Ale ja Elisa, kes oli reedese lennukiga ka Pariisi jõudnud. Silke ütles tere ja siis lahkus. Meie, turistid, tegime siis ühe mõnusa kultuurituuri. Siis hotelli puhkama ja end valmis panema. Õhtul tahtsime välja minna. Saingi siis lõpuks kluppi. :) Sai tantsida! Ma sain tantsida!!! Kas pean veelkord kirjutama, et ma sain tantsida!!!

Öösel, pigem hommikul, hotelli tagasi jõudes läksin ruttu magama, sest kui ma tahtsin veel laupäeva hommikul kooli minna, siis ei olnud mul rohkem kui pool tundi magada. Mina ei saa au, kes selle laupäevase süsteemi välja mõtles. Nii ei saagi ju reedeti väljas käia. Kell 6 üles ärgates, ei tahtnud mitte kui kuidagi Taverny rongi peale minna, aga mu kohusetunne sai minust võitu. Pariis oli suhteliselt tühi, jalakäijaid väga palju ei olnud. Rongisõit oli pooletunnine unevõit. Olgem ausad, koolis ma eriti adekvaatne ei olnud. Aga vähemalt ma viibisin seal.

Pärast kodus magasin end välja ja siis jälle Pariisi. Teised olid hommikul YSL näitusel suures palees käinud ja muidu niisama ringi hänginud. Annika oli ka Pariisi tulnud. Vanessa ka. Eestlasi kui palju. Tahtsime taas tantsima minna, aga seekord tänu erimeelsustele ja otsustusvõimetusele rändasime me lihtsalt terve Pariisi läbi ja leidsime end ikkagi hotellist. Muidugi ilma toavõtmeteta, mis Annikaga ta vahetusvenna korterisse reisisid. Peale tunnist passimist küsis Elisa siiski magavalt "Jacobilt" üldvõtme ja asi lahenes. :)

Pühapäeva hommikul sõitsime kirbuturgudele. Jaaa...seal on ikka tore. Muidugi me pidime sealt enne kõike nägemata hotelli tagasi tulema, sest Elisa pidi koos Vanessaga Lyoni sõitma. Õhtul käisime taaskord igalpool ringi. No mida sa ikka noortest, eriti Kadrist, Pariisis tahad. Pood, pood, pood! :D Õhtul sõitsin siis lõpuks koju.

Esmaspäeval kool. Ja siis jälle Pariisi!!! :) Teisipäeva ja kolmapäeva ööseks tuli Kata minu juurde. Njaa..

Peaks veel täpsemalt kirjutama, mida me päevad läbi tegime. Aga lihtsalt promeneerusime ja natutisime elu.

Kolmapäeval viimase õhtu puhul läksime siis restosse Ladina kvartalis. Tore oli. Musi-musi ja headaega. Nad sõitsid neljapäeva hommikul ära. Üheks ööks tuli minu juurde muidugi Elisa, tuli Lyonist tagasi ja pidi üheks ööks veel enne ärasõitu omale ööamaja leidma. Nii hea ju kui sul on maailmas tuvused. :)

Olgu see oli nüüd üks kiire ülevaade. Mis lõpuks juba suhteliselt segaseks muutus. Kas pole?

Räägime nüüd reaalsusest. Tegelikud tähelepanekud on siis hoopis seesugused:

• Ma oskan endiselt eesti keelt rääkida. Muidugi koos mõningate "prantsusepäraste" väljenditega. Aga siiski...
• Mina ei arvuta juba ammu enam euro-kroon. Nii naljakas oli vaadata, kuidas nad igat oma 10 senti loevad. Mina ei tee enam 10 ega 20 eurol vahet.
• Peata kanad on ikka peata kanad. :P
• Siin on kevad ja teil on talv. Pariisis oli 17 kraadi. Lyonis 23.
• Pariis on minu kodu! Ma tunnen teda nagu oma viit sõrme.
• fotoka pean ära parandama, muidu ei saa ruttu pilti teha. Ja kaua ma pilte teha veel ei taha.
• Ilm on ilus, siis tuju on hea. :)

Aga niiiiii tore, et keegi mul ikka külas ka vahel käib. :)