Süda rebitakse pooleks...

Koolirütmi sisseelamine on lihtne ja keeruline samal ajal. Nii hea meel oli kõiki oma sõpru jälle näha. Nüüd on ju õues kevad ja pidevalt saab väljas istuda. Kogu aeg saab nii palju nalja. Nendega on nii tore. Mul on ülilahe klass.

Aga tunnid, eriti matemaatika tapab. Ma ei saa mitte essugi aru. Ja ma ei teagi, homme pean ühe iseseisva töö tagasi andma, aga ma ei oska ja ma ei suuda ja ma ei taha. Õnneks on meil need hiigel imekalkulaatorid, milledega saab ühest kalkulaatorist teise kõik tehtud töö kopeerida. Sellest hädast aitas mind Jonathan välja, aga nüüd on vaja paberile veel kommenaarid panna, mis ma siis tegin. Aga ma ei teinud ju midagi! Oh...aga kontrolltööd on enam-vähem täitsa head.

Aaa.....kontrolltöödest veel. Ma sain kirjanduse suulise proovieksami 11/20. Ülikõva, see oli täpselt klassi keskmine. Oli ka neid kes said 3 või 4. Ma olen ikka nii tubli....noh kui ma tahan. :P Või siis kui see huvitav on. Igavates asjades ma ei viitsi tubli olla. Inutile.

Meil tuli tänasest klassi uus õpilane - Martin(loe:martään). Mina ju tean, mis tunne on olla uus. Ma läksin temaga kohe lobisema. Ta tuli siia koolist, mis asub Beauchamps'is. See on see linn, kus elas mu "esimene" vahetuspere. See on tegelikult hästi lähedal. Martin on täitsa kihvt ja muhe noormees. Eks näis mis küljed aeg temas välja toob...

...ja nüüd jälle üks õudne lugu. Ma sain kutse YES-ile. Ma tulen varsti koju. Appi! Ma ei tea, mida mõelda. Pool minust tahab hirmsasti juba koju tulla ja teine pool ei taha mitte kuidagi siit väga kalliks saanud inimeste juurest ära minna. Mu elu käriseb niiviisi lihtsalt pooleks.
Kui ma kutse sain, siis ma peitsin selle ruttu sahtli põhja. Avastasin ta just hetk tagasi ja vastuse saatmise kuupäev oli....üllatus-üllatus - eile! Nohjah, eks ma siis panen ta homme posti. Eks peab vist ikka koju tulema. Praeguste plaanide kohaselt jõuan ma teie juurde mu kallid eestlased 7. juulil 2010. Tulge ja kallistage mind siis kõvasti. :)


Hetkel vaid..hm...internetikallid...
Bisous :*