jõulunädala kroonika

Vaat kui tore, ma kirjutasin oma postitused notepad'i, aga blogi ei luba kopipastat, seega ma pean kõik käsitsi ümber trükkima. Jipiajee!

...Istun kinos, ootan filmi, Francoise istub kõrval ja vaatab, mis hiina keelt ma kirjutan. Kogu pere läheb Avatari vaatama, aga kuna mina ei suudaks seda jama enam teist korda vaadata, siis lähen selle asemel hoopis Dernier Vol'i vaatama. Nüüd on mul aega enne ja pärast filmi, sest Avatar on superpikk. Miks mitte kasutada aega otstarbekalt ja kirjutada blogi samal ajal. Tehnikasajand...


Jõulud, jõulud, jõulud...söömine, seedimine, söömine, magamine, söömine, seedimine, söömine :D
24.12 - jõululaupäev - tavaline päev, kõik tööl või poes
Bruno tegi terve päeva, ma ei tee nalja, terve päeva jõuluoste. Koju varuti kolma külmkapitäit sööke. Vahetusema oli tööl, õhtul tuli koju koos Maelle'ga, kes vaatamata kõigile rongivintsutustele ilusasti Pariisi jõudis. Mina nautisin vaheaaega ehk magasin hästi kaua ja passisin niisama. Äkki helises uksekell ja see oli postinaine, kes tõi mulle suure-suure jõulupaki täis kingitusi nii mulle kui ka kõigile teistele, vene hambapastat, kama, musta leiba ja kõike muud, millest ma Prantsusmaal võin puudust tunda. Käisin mediateegis ja seejärel poes viimseid jõuloste tegemas. Ja siis tegin ühe pika-pika kiisujalutuskäigu. Kulgesin mööda tänavaid ja metsaradu. Mõtlesin elu üle nii-ja naapidi järgi. Kui lõpuks maha rahunenult koju jõudsin hakkasin piparkoogitainast tegema. Elu esimest piparkoogitainast. Samal ajal kui köögis toimetasin lobisesin oma päris perega Skypes. Nemad said vahtida, kuidas mina kööginõudega kolistan ja mina ei tundsin, et ei teinud piparkooke üksi. :) Aga ega piparkookidega veel köögitoimetused ei lõppenud. Francoise palus mul ja Romane'il jõuludeks valmistada päris ehtne jõuluhalg(rulbiskviit pruuni glasuuri ja kreemiga). Kõik väga tore, aga...me kumbki ei olnud enne jõuluhalgu teinud. Noh mis siis ikka võtame retsepti lahti ja hakkame rida realt minema. Mõlemad naerame, kahtleme ja loodame, et see imelik plöga mis ahju läks sealt rullbiskviidina välja tuleb. Rullisime siis ja kõigi kahtluste kiuste tuli täitsa vägev jõuluhalg. :)

Ja jõudsidki vanavanemad. Nad on ikka nii lahedad. Siis läks pühaderoa ettevalmistamiseks.

jõululaupäeva menüü:
aperitiiv - nagu ikka ja alati šampus, mingid näksid jne.
eelroog - austrid ja suitsutatud lõhe
pearoog - vähk jõulukastmes riisiga
magustoit - juustud ja jäätis(jõuluhalg jäi järgmiseks päevaks)

Vestlesime jälle poole ööni, tantsisime rocki ja seejärel lõpetasin jõuluvana tööd. Muide jõuluvana jõuab Eestisse varem, sest Prantsusmaa on Lapimaast kaugemal. Kingid jõuavad siia alles öösel ja avatakse järgmise päeva hommikul(ehk siis lõunasöögi aegu).

25.12 - 1.jõulupüha
Pikk hommik, küpsetasin lõpuks siis piparkoogid valmis. Ja nii uskumatu kui see ka ei oleks - olidki piparkoogi maitsega. :D Kohalikud nägid piparkooke esimest korda, neid siin piparkoogi küpsetamise ja kaunistamise kommet ei ole. Ja hakkaski jälle see trall pihta. Lõunaks ootasime Francose'i venda ja tädi.

menüü:

aperitiiv ja kingid!
foie gras
kastanite ja trühvlitega täidetud kalkun
juustud
jõuluhalg
kohv piparkookidega

No selgitage mulle, kuidas see jõuluvana teab, et ma nii kaugele kodust sattunud olen. Mu päris pere saatis mulle vinks-vonks hilbud. Ja tänud Karini perele saan oma eestimeelsuses rõõmsalt edasi eksisteerida. Vahetusema otsustas mulle õige pariislanna talvemantli kinkida, kuna ta arvas, et mul on talvejakiga külm, ikkagi kuni 0 kraadi. Lisaks sain veel igasugust muud pudi-padi mis "õrnema soo" esindajatele hästi peale läheb. :)

Muide luuletusi lugema ega tantsima kingituste kätte saamiseks ei pea. Lihtsalt keegi karjub staaart! ja lähebki pakkepaberite rebimiseks. :)
Vahetusõde tõi Inglismaalt neid päris cracker'eid. Pauh...ja kingitusi lendab. :)

Et õhtuks midagi lahjemat süüa, tegime kastanisuppi. Ega nad suppe eriti hästi Prantsusmaal teha ei oska. Siin tuntakse ainult püreesuppe- Tükkidega supp tundub nende jaoks rõve ja kui ma veel neile piimasupist rääkisin pidid nad peaaegu oksele hakkama. :D Ja siis kui nad suppi keedavad, siis keedavad nad esmalt juurviljad vees pehmeks ja siis viskavad nad prügikasti. Ma tegin suured silmad - miiiis? Ah, keetsime puljongit. Aa...a....aga kõik need vitaminid, mis te just prügikasti viskasite? Ei-ei-ei kõik vitamiinid on ju siin hallika vee sees. Olgu. :)

Noh ja siis kui ei söö, siis seedin või puhkan. :D

26.12 - 2.jõulupüha
Ikka veel seedin. Saadame vanavanemad takso peale ja võtame vastu Maelle peika, kes elab kesk-Prantsusmaal. Neil on msn'i suhe. :D:D Aga kuna ta ei ole eriti huvitav, siis läksin hoopis koeraga metsa. Peab ju ometi kord end liigutama. :P Perle läheb alati hullult äksi täis, kui ma jalutusrihmaga kõlistan. Ma olen ainus siin peres, kes koeraga aeg-ajalt jalutamas käib.

Lõunaks lugesin Isa Goriot'd eesti keeles. Minu esimene eestikeelne lugemisvara viimase nelja kuu jooksul. :D
Ja siis hakkas jälle pihta õhtusöögi ettevalmistamine. Õhtul tulid külla Cristophe perega, kelle juures me Bretagne's külas käisime. Jah, ma juba tunnen ära, kes ja kus. Enam ei ole lihtsalt inimesed. Tuttavad inimesed. :) Õhtuks tegime india toite(prantsuse päraselt).

27.12 - jõulujärgne püha
Terve hommiku valmistasime maja ette, sest lõunaks saabus kogu suguvõsa ehk 40 inimest. Nii kihvt suguvõsa. :) Inimesi aina voolab ja voolab majja. Kingikuhi kuuse all kasvas ja kasvas kuni äkki hüüti start! ja kõik need pisikesed lihtsalt tormasid sinna hunnikusse. Kisa ja lärm, pabereid lendas. Tõeline tohuvabohu. Söögilaualt võis jälle leida kõikvõimalike prantsuse erilisusi. Suhtlen ja suhtlen. Nii mõnna.

Äkki helistas Silke ja kutsus Pariisi, et teha jõulupidu! :) Noh eks ma siis lendasin Pariisi. Jalutasime mööda tänavaid, aga kuna minu ja Silkel on veidikene erinev arusaam jõulupeost, siis ei lõppenud õhtu just nii nagu ma oleks lootnud. Ma saatsin Silke koju, ööbisin tema juures ja järgmisel päeval sõitis ta uue vahetusperega aastavahetuseks Strasbourg'i. Palju vahetusi.

28.12 - täiesti suvaline esmaspäev
Sõitsin Silke juurest tagasi Pariisi ja mõtlesin, et ei taha veel koju sõita. Tahtsin olla kultuurne ja Louvre'sse minna, aga sinna jõudes avastasin, et see oli see lahtiste uste päev, kui kõik tasuta sisse saavad. Järjekord oli tõeliselt pikk, aga liikus ka väga kiiresti. Ent ma siiski ei tundnud, et ma tahaks seal oodata, ma võin ju igal teisel päeval ka sinna minna. Ma ju elan siin. :) Siis jalutasin mööda Rivoli'd edasi, keerasin paremale ja läksin Lafayette'i katusekohvikusse, et võtta üks tee peaaegu maailma parima vaatega Pariisile. Kaunis oli olla. Ja üleüldse mulle meeldib väga mööda Pariisi tänavaid lihtsalt kulgeda. Nii mõnus.

Jalutasin veel...ja läksingi rongi peale, et sõita koju. Kodus oli ka jõulujärgne lebo. Õhtul läksime kinno ja nüüd istungi juba jaapani restos, kuhu nad ka pärast õhtust sööma tulevad. Ootan neid ja kirjutan blogi.

Varsti panen mõned pildid ka...

Bis :*

Seekord tulid jõulud teistmoodi...

Ma soovin südamest kõigile kallitele inimestele muidugi vägevaid pühi, aga ka headust, soojust ja armastust kõigi teie vahele. Mõtlen teie peale kogu aeg. Olete mulle väga kallid!





(see soov on mõeldud kõigile, kes tunnevad, et see soov on mõeldud talle)





...seekord tulevad jõulud teistmoodi...

BISOUS,

Teie Regina!

Eesmärgid

Appi...ma sain jõuludeks postiga selle kirja, mis ma kirjutasin augustis, kui ma alles Pariisis alles oma uue perega kohtumist ootasin. Ja ongi nii. Kõik eesmärgid, mis ma endale seadsin, on täitunud. Ma räägin (peaaegu) vabalt, mul on sõbrad, ma olen avastanud nii head kui ka halba Prantsusmaa kohta ja ma ei ole enam see, kes ma olin siis, kui ma seda kirja kirjutasin. Chill-bill elu on lill! :)

Eile istusin paar tundi Annika ja Vanessaga Pariisis kohvikus. Nii mõnus. Eluteemad.
Viisin Annikale tantsupeo DVD, et ka tema pere sest maailmaimest osa saaks. :)

Pärast jalutasime Printemps'ini, et Vanessale kõiki neid jõuluvitriine näidata.

Siis jalutasime jälle...kogu aeg jäävad mingid jõuluturud teepeale ette. :)

Eiffeli torni jõuluturul, uskuge või mitte, me leidsime eesti putka!!! Pipargoogid, sokid, nahkraamatud ja kõik see muu. Ainult kohukesed puudusid... :P

Siis jalutasime jälle...kõhukene tahtis süüa...otsime ja otsime ja ikka veel otsime(esmaspäeval on kõik kinni v.a. turistikad), kuni otsustasime bussi võtta, et sõita Les Halles'idesse, kus teadsime olevat palju ja häid söögikohti. Jälle istume ja räägime juttu...õhtu lõpuks oli ehk suu taas eesti keeles rääkima harjunud. Kuigi tuleb tõdeda, et tihti ei tule õiged sõnad meelde ja tuleb kasutada prantsuse keelseid. (par exemple: Kas teie liin töötab, ma kuulsin valjuhääldist, et teil on need noh...need noh...need...ah need greve'id :P eesti keeles peaks see olema streik)

Peale toitumist võtsin mina rongi kodu poole, mõtlesin et pean jälle mõned tunnid rongijaamas külmuma. Ja teate ongi nii, et mu rong vurab pooltest peatustest peatumata läbi. Ja mina vaeseke ootasin ükskord ühes neist. :D No mina ei saa aru, enne see ei olnud nii. Aga koju ma sain.

Täna käisin niisama väljas hängimas. Käisin sõpradega kinos mingit järjekordset saasta vaatamas(Avatar), kuna prantsuse keeles, siis ca va. See on hea vabandus. Peale seda jalutasin nendega vist kogu linna läbi. Nüüd magan kodus ja loen raamatuid. Nii imelik, avastan peale mitmeid lehekülgi, et ei olegi sõnastikku vaadanud. Areng. See on hea. :)

Vaheaeg on mõnus aeg.

Bisous :*

Elu on ilus (ja maitsev) ehk algas vaheaeg...

Jõudsin just Pariisist tagasi. Käisime perega Grand Palais's näitusel "Renoir au XXeme siecle". Päris lahe on vaadata, kuidas kunstnikud oma elu jooksul mitu korda stiili muudavad. Millegi pärast oli sinna ära eksinud ka paar Picasso maali, mis ei näinud üldse Picasso maalide moodi välja. Audiogiidid on ka väga toredad. Kunsti- ja keeleõpe samal aja.

Grand Palais'sse sattusin ka esimest korda oma elus. Mööda olen jalutanud juba " üks, kaks, kolm..lugemine läks sassi" korda, aga sisse ei olnudki veel astunud.

Pärast jalutasime Champs-Elysee jõuluturul. Massid, massid, massid. Ostsime igasuguseid prantsuse jõulumaiuseid alates soojadest kastanitest, jätkates šokolaadis õuntega ning lõpetades mingi veniva junniga, mis on pulga otsa keeratud. :D Juba oli piisavalt pimedaks ka läinud. Tuled süttisid ning jälle oli nii ilus olla.

Laupäeval oli siis viimane koolipäev sellel aastal. Mataõps jagas kommi, seda poleks temast iial uskunud. :P Soovisin kõigile häid jõule. Sõbrad kutsusid mind uusaasta peole, aga minul juba plaanid tehtud. Ma sõidan ju Toulouse'i. :) Seekord siis sedapsi.

Tšillasin siis veits mediateegis, vaheajaks lugemist... :D Keel vajab ju arendamist. Ahjaa reedel vaatasime kirjanduses videot tüdrukust, eks tegi suulist eksamit. Oumaigaad, ma ei tee seda iial ära. Poole tunni jooksul pean esitlema mingit raamatut ja vastama eksamineerija poolt esitatud küsimustele. Oumaigaad. :) Paras väljakutse...aga see ongi põnev. :)

Eile oli mul siis tantsutrenniga kõrvallinna jõuluturul esinemine. Hahahaha see oli ikka täielik katastroof. Ma kulutasin terve päeva, et kaks minutit 20 inimesega 2 ruutmeetrisel platsil tantsida jõuluvanakostüümis ja mingi prantsuse tümpsu järgi, mida ma ei olnud elusees enne kuulnud, sest õps jättis õige plaadi maha. Liiga naljakas. Aga muidu armas, kõigile sai häid jõule soovitud. Õhtul vaatasime filmi "Millenium", kui see teile midagi ütleb. Päris jõhker, aga samas ka põnev film. Kuna tegu oli rootsi filmiga, siis kohe tekkis küsimus, et kas prantslased tunnevad Astrid Lindgrenit - vastus negatiivne.

Miskit ka kokandusringile - Tegin kräsupead. :) Ei kukkunud küll päris nii välja, puudub hapukoor...tegin fromage frais'ga, mis on veits vedelam...aga söödav ja maitseb ikka sama hästi. :) Mis ongi ju kõige tähtsam.

Lumi on ikka veel maas. TGV Prantsusmaa ja Londoni vahel on lõpetanud tegevuse. Kogu pere muretseb, kuis Maelle jõuludeks koju saab. Minule anti mingid hiiglamasuured karvased talvesaapad. Õues on ju ikkagi "hullult" külm, lausa null kraadi. :D

Jõlud lähenevad ja lähenevad. Kodus käib hirmus pakkimine. Mu vahetusema teeb jõuluostud nii oma vanemate, tädi kui ka venna eest. Pärast esitab neile lihtsalt arve. No kujuta ette, kui sa pead samale inimesele neli korda mõne hea kingi leidma. Kohutav kohustus! :)
Kogu kodu blingib nii seest kui väljast nagu mõnes ameerika filmis, sest mu vahetusisa läks "natuke" kaunistamisega hoogu. Aga jõulumuusikat ei lasta. Niu. :) Peab ise laulma. Aga ei, siin ma veel ei lärma veel nii nagu kodus. :D:D

Elu on siin lihtsalt nii ilus (ja maitsev)!

Bisous :*

Lihtsalt miski on sees, mis välja ei tule...

Ma kuulutasin õhtusöögi lauas, et ma olen oma elust 4 kuud veetnud Prantsusmaal! Vägev, kas pole? Aga siis Francoise küsis, kas ma igatsen kodu ka. Mina ikka et eieieiei! Kõik on ju supersuper.

Kõik ongi super!

...aga, mul on tõsiseid probleeme oma tõeliste tunnete näitamisel. Tahan nutta, ei ole miskit kurba, lihtsalt tahan nutta. Ma ei ole veel kordagi siin ühtegi pisarat valanud (v.a. siis kui ma ühekorra tantsupeo videot vaatasin ;))...olen nagu mingi kivitükk, naeratus näol. No kurat küll!

Ah...

ootan...

...ja ootan edasi...

Bisous :*

Lumi Prantsusmaal???

Ärkasin ja sadas lund.
Jäälilled mu akna peal,
nad mulle öelda ei tea,
kas ja millal näen sind taas.


TÄNA SAJAB LUND!!!!

Nii uskumatu lihtsalt. Tuli piisavalt, aga kogu elu seisab. Autod põrkavad üksteisele otsa, torud külmuvad ära(khkhm 0 kraadi on...mhmh) ja minul ei ole kummareid. Suhteliselt nadi seis on, pean minema vist mingit saapapoodi ründama. Aga muidu on ülivägev. :D

Aga lumesõda veel ei saanud. TAHAN! :D

Natuke siis möödanikust ka.

Teisipäeval oli siis see kauaoodatud klassi väljasõit. Käisime Pariisis holokausti memoriaali kaemas. Inimesed on ikka nii ebainimlikud. Isegi Eestist veeti 5000 juuti välja. Kuidas nad küll võisid???? Siis oli piknik väljas...me pidime kõik ära külmuma. Teisipäeval oli tohutult kül päev....vähemalt kaks miinuskraadi. See oli na

gu tõsiselt külm. Aga ilm oli imeilus. Siis käisime veel mingil mälestusmärgil...kus oli maa all pikad koridorid piltidega holokaustilaagritest. Julm. Siis pidime veel minema sinna staadionile, kus hoiti kinni lapsi ja naisi...aga kuna kõik olid juba sinised, siis otsustati see järgmiseks korraks(ehk siis mitte kunagi) jätta. Aga kui kõik see holokaust välja jätta, siis oli see väljasõit

väga-

väga tore. Õhtul muidugi valasin endale paar liitrit teed sisse. :)

Eile peale kooli viskasin koti koju ja sõitsin Pariisi. Ma sain üle pika aja Silkega kokku. Ta leidis endale lõpuks uue pere, samal tänaval...seega ei mingit koolivahetust. Ta jääb Aulnay'sse, kui see teile muidugi midagi ütleb... :) Ta tahtis jõuluoste teha...ta teadis kus, agagagagaga me võtsime valed metrood ja siis ta ei saanud õigel ajal väravatest läbi ja mina olin juba rongis...jne...ühesõnaga fiasko. :D Aga kohale me jõudsime....käisime mingil kaubatänaval Lafayette'i läheduses. Aga need butiigid....aiaiaiai....ei ole mingid tavalised butiigid. Vat need on päris poed. Antiiksed...mitte mingid centre comercial'id. Nii vägev, sattusime BD butiiki...kus oli nii vanu ja nii uusi ja niivägevad ja nii palju. Ja müüa oli ka nii muhe vanamees....kohe näha et fanaatik. Ja siis need päris mänguasja poed...ja kommipoodidest ma ei hakka rääkimagi. Seal kvartalis on kõik, mida hing võib ihaldada. Kunst, mood, raamatud, toit, kõikkõikkõikKõik....võtsime viimase chocolat chaud'i ja sõitsimegi koju tagasi. Noh...ehk Silke jõudis ilusti koju...aga mina, aga mina...võtsin esimese rongi, mis viis Eubonne'i, kus pidin vahetama...ja ma juba tean kus ja mis, aga minu suunale rongi ei tulnud ega tulnud...külmun juba kringliks....läheb pooltund, läheb teine...mingi vanem meesterahvas oli ka juba suhteliselt "mures", et miks rongi ei tule...aga nagu ma aru sain, siis see on tavaline...lihtsalt mingi järjekordne streik. No mina ei tea, palju võib. Igatahes, siis kui ma olin juba see, mis sinisest edasi tuleb...tuli lõpuks ka rong...kodus valasin endale jälle teed sisse. Aga mina ei külmeta, haigeks ei jää...sest mina end vaktsineerida ei lasknud...lugege Vanessa ja Annika blogi...mõistate... :)

Kuna ma õhtul enam õppida ei viitsinud. Külmunud aju ei tööta eriti hästi. Siis võtsin ühe kuuma vanni ja pugesin põhku. Ai ei vahepeale mahtus veel poolteist tundi õhtusööki. :) Hommikul siis 6-st üles ja SVT'd ja TPE'd tõlkima. :D Küll ma olen tubli... :D

Täna - LUMI!!!! Ikka veel ei usu. :) Koolis pole jõulutundest haisugi...ainult vene keele õps pakkus kommi ja lasi meil tahvlile "Häid jõule!" kirjutada. :) Nii armas...

Minu arust lumi ja prantsuse majad ei sobi kokku. Kakofoonia. Lumi on ikkagi need armsad puust majad ja piparkoogi lõhn. Ükspäev teen ma oma perele piparkooke...neid õigeid nad ei olegi söönud.

Nädala pärast siis jõulud. Nojah....Niuniu... :)

Aga soovin teile kõike head...jällekirjutamiseni

Bisous :*

Nüüd tuleb mind küll kiita!

Ma sain SVT(bioloogia) kontrolltöö 14/20-st, see oli klassi parim hinne!!! Ma olen nii uhke. :) Kirjutasin tunniga 4 pikka A4, kuidas veresuhkuru reguleerimine kehas toimib, mis insuliinid ja glükogenosünteesid ja kõik need väärakad sõnad, mis ma õppisin(prantsuse keeles) ning kuidas ja miks areneb diabeet(type I ja type II). Oh...


Ah ja veel...kirjanduse kirjalik eksam. Sulle antakse 4 erinevat teksti( a la mingid romaanijupid, luuletused, esseed vms.) ja siis sa pead vastama ühele kirjanduslikule küsimusele ja kirjutama nede põhjal, kas kommentaari, kirjandi või leiutise(:P). Noh, kogu nali seisneb selles, et ma ei saanud küsimusest aru. Sõnastikus ei olnud seda sõna! No mina ei tea, mis ma päris eksamil teen, kui sõnastikku kasutada ei tohi. Aga õnneks õps päästis mind hädast välja. Pärast tuli välja, et klass ka ei saanud aru, mis see sõna tähendab ja siis õpetaja seletas klassi ees. :D

Vahepeale mahtus veel nädalavahetus. ˇLaupäeva õhtul pidin sõprade juurde, aga ma mõtlesin, et enne söön õhtusöögi kodus ära. Ivan, oma poegadega tuli külla. Ma olen juba Ivani juures käinud, ta elab Versaille's(linnas mitte lossis :P) Aga enne kui jõudsin õhtusöögi lauda istuda, helises uksekell, mulle tuldi järgi. Nojah... :D Võtsin siis oma seitse asja ja läksime Robin'i juurde. Nalja kui palju. Ma oskan juba päris hästi pokkerit mängida. Nõme on ainult see, mulle üldse ei meeldi, et nad suitsetavad nii palju. Ja kogu aeg. Aga seda teevad siin kõik (v.a. mina).

Järgmine päev ehk siis pühapäev pidime kõik koos minema Champs-Elysee'le...ma vaatan kõik rongiajad järgi. Olen tubli, organiseerin. Ja siis hakkab mulle järjest sõnumeid tulema, ah mul siit valus ja mina ei viitsi ja mina olen väsinud ja kui keegi teine ei tule, siis ma ka ei tule, pean koduseid töid tegema jne. Ühesõnaga ma olin natuke pissed offff. Mõtlesin, et lähen siis ise. Aga lõin käega, läksin hoopis koeraga metsa. Mulle meeldib metsas. Nii ilusad värvid, mida fotokas kahjuks kinni ei püüa. Õues on juba täitsa talvelõhn. Kuigi lund ma vist sel aastal ei näe. :)

Homme sõidame klassiga Pariisi mingit juutidega seotud vaatamisväärsust kaema. I want you, to show me dostoprimetšatelnosti. :D

Hetkel tulin koju sööma, meil lõunapaus. Ja mis mul muud ikka paremat teha on kui blogi kirjutada. :)

Kas võtame viina ka?

Tervist,

Homme kirjutan prantsuse keele proovieksamit. Soovige mulle 'Bon courage!' :)

Eile jõudsin peale kooli koju, võtsin kaks ja pool ampsu ning sõitsin Pariisi. Üksi. Ise. Täitsa üksi. Tahtsin nii. :) Noh, muidugi see ei õnnestunud nii, sest mul õnnestus rongis tuttavaid inimesi kohata. Lobamokad ja lobajutud. Patati et patata...nii nad siin räägivad ja mina veel rohkem. :)

Mõtlesin, et šoppan natukene Les Halles'ides...aga ootan veel veidi...varsti saavad need jõulud läbi, siis ju kõikjal 'soldes'. :)

Jalutasin tuledes Champs-Elysee'l. Lihtsalt nii mõnus. Turistid aina voorivad ja voorivad sust mööda, aga kuna minul kiiret ei olnud ja fotokas jäi ka maha, siis ei pane seda tähelegi. Ümised endamisi Edith Piaf'i "La vie en rose"-i ja vaatad, mis hiiglaslikul jõuluturul pakutakse. Inimesed on ka nii mõnusad. Võhivõõrad küsivad, kas nad võivad minuga jalutada...ikka võivad. :)

Njah...

Koolis on mõnes tunnis ikka tapvalt, just nimelt tapvalt igav. Füüsikas õpime, kuidas arvutada gravitatsioonijõudu. Nojah...pealegi õpetaja on täiesti-täiesti-täiesti kohutav. Ma lihtsalt magan seal tunnis. Reaalselt. :) Kekad on lahedad, sest me teeme seda võimlemist-tantsimist, koos muusikaga. Väga kihvt. Noh, kuigi pool klassi(loe poisid) teevad trampliinil saltosid. Ega neid see tilulilu koreograafia 'ei koti'. :) Aga siiski trenni tahaks! Niiviisi, et keegi sõimab ja mina higistan. :)

Ja mul päris-päris sõbrad. Nii hea tunne. Ma elan siin.

Veel. Pühapäeval käisime Brunoga siis Taverny jõuluturul. Ostsime sefiiri, mingit saksa musta leiba ja räimed tomatis. Jah...nostalgia. :) :) Bruno küsis, et kas võtame viina ka... :) Seekord veel mitte...jäime siiski veini juurde. :)

Ja veel. Ma olen terve oma lapsepõlve mõelnud, miks keegi ei leiuta masinat, et saada sooja juustu. Ei, ma ei mõtle juustufondüüd, vaid seda juustu, mis on sooja juustusaia peal. Kas teie ei ole sellisest masinast unistanud? Aga teate mis, selline masin on olemas!!! Mingi päev, üleeile vist, nägin ma seda ilmaimet. :) Õhtusöögiks oligi soe juust juurviljadega ja mingi saja erineva singiga.

Bisous :*

Depressiivsed Pariisi äärelinnad

Kuulake HU? lugu, siis saate aru, kus ma elan...peaaegu... :)

Tuli lihtsalt selline mõte...

Bis. :*

väike mõte

Heips - tuleb teha taas väikeseid vahemärkusi.
Jõudsin Pariisist tagasi. Käisin Robini(loe: Robään) ja Nellyga seal koolide messil. Pääääris põnev. Päris palju mõtteid tekkis. Hmmm...kas hakata arvutimängude kunstnikuks, kaskadööriks või helitehnikuks. Peab mõtlema, peab mõtlema. :D
Pärast läks Robin rongi peale. Jalutasime Nelly'ga Bastille väljaku ümbruses, kus oli mingi hiigelsuur kunstilaat. Siis tulid Kevin, Cyrile ja veel mingi tüüp ja me läksime mingisugusesse riietepoodi a la hilpharakas vms. lihtsalt valik oli kordades suurem. Aga noh...ega ma seal end eriti koduselt ei tundnud. Aga päris kenijaalseid asju võis leida. Millegi pärast tutvun ma alati inimestega, kes kuulavad rasketrasket muusikat, millest mina midagi ei jaga. Alati. Üldistusi on nii tore teha.
Siis tagasi Taverny'sse, sest möödunud olid juba mõned tunnid. Käisime läbi ka Taverny jõululaadalt. Kuulutus, kuulutus - Ma leidsin vene putka. Kõik need sprotid õlis, metsaseened, purgiborš ja vodka seisid seal rivis. :) No näed, maailm on ikkagi väike. Jah, on jah, sest isegi Pariisis ma kohtan huupi tuttavaid inimesi. freaky.

Miskit ka koolist ehk...
hahahahah nalja tahate kuulda. Järgmine nädal on meil nö. prantsuse kirjanduse proovieksam, mis kestab 6-ni. Kuna eksamitega on selline naljakas asjalugu, et sa võid selle enne lõppu valmis saada, siis küsiti vanemate luba, et kas õpilane võib varem lahkuda. Kui ei, siis passid koolis, kuni eksamiaeg läbi saab. :D

Viimased kaks mata tunnikat suht metsas. :) Aga alati ma lohutan end, et ma tulin siia ju ikkagi keelt õppima. :D Aga üldiselt läheb koolis väga hästi.

Jõulud aina tulevad ja tulevad ja tulevad. Kõik aina ostlevad ja ostlevad ja ostlevad. Aga isegi vihmaga saab olla jõulusem tunne. Muide mul seisab suures toas kuusk, ma ei saa aru, kas see on päris või mitte. Igatahes ei lõhna nagu plastmass ega nagu kuusk ka mitte. Käisin ja nuusutasin nagu koer selle kuuse kohe üle. Päris imelik vaatepilt võis perele olla. :D

Kuna ema on Londonis, õde on kellegi sünnipäeval, siis mina lähen vahetusisaga kinno. Arvake ära mida me vaatama läheme. Twilight'i! Veab mul. :D Liiga naljakas. Ma arvan, et Eestis ei oleks ma seda iial vaatama läinud ja nüüd lähen ma seda prantsuse keeles vaatama. hahaha :D

Ja kuna mõnes tunnis on väga igav, siis ma lugesin päevi.

Ma olen olnud Prantsusmaal täpselt 100 päeva!

Vägev, kas pole.

Bisous :*

la vie quotidienne

Huvitav, kas see on huvitav, kui ma kirjutan igapävasest elust?

Koolis on tore ja nõme samal ajal. Ärge vinguge eesti koolisüsteemi kallal, kuskil on ikkagi hullem. :) (hint: Prantsusmaal) Nad veedavad koolis enormement aega, aga tulemused puuduvad. Nagu ma juba kunagi enne ühes postituses mainisin, siis nad oskavad suurepäraselt aega lihtsalt mööda lasta. Las see õpetaja muliseb.
Klassikaaslased on väga toredad. Hahaa täna mängisime selle suure pausi ajal seda sõnamängu, et antakse mingi täht ja siis sa pead kirjutama nime, linna, looma jne. saate aru küll. Mis te arvate, kes sai auväärse viimase koha... :) Aga ikkagi nalja, kui palju.
Ma sain tagasi geograafia töö...keset valget A4 seisavad kaks sõna: ülesanne täidetud! No...ei võinud siis hinnet panna. :D Prantsuse keeles sain ka oma kirjandusliku kommentaari tagasi. Mis te arvate, mis oli peale kirjutatud...no muidugi, kes kahtles, seal oli: Sa arened! njaa..... :D Aga igapäev ma mõtlen, et varsti hakkan grammatikat süstemaatiliselt uuesti õppima...aga aeg läheb ja ometi ma saan end ju väljendatud. Peab ennast kokku võtma. Vahetuspere lubas, et hakkab nokkima iga minu vea kallal alates jaanuarist. Wish me luck!
Ja mul tulebki meelde, et täna on 1. detsember...kas te suudate seda uskuda. Mina ei suuda. Kuidas seda ajamasinat aeglasemale režiimile lülitada? Kas keegi teab?
Ahjaa...veel kool....eile oli siis lõpuks see sots.õpetuse debatt, mina ka vaidlesin!!! Nii uhke tunne oli. Noh, kuigi nii mõnigi kord ütlesin vist midagi väga naljakat, sest kogu klass naeris. No seleta prantsuse keeles, mida sa arvad sedaustest, mis reguleerivad immigratsiooni, piraatlust, eutanaasiat või homoabielusid. :)

väike paus...

Olgu, tagasi õhtsuöögilt. Siin on ikka nii ägedad õhtusöögid. Kuigi hakkab juba rutiin tekkima. Jah juust, jah see vein, jah see sai, jah need kindlad käigud...aga liha söövad nad raisad tõesti palju...
Teate, mis ma teada sain, et siin tehakse "lastele" ehk siis mulle, Romane'ile ja Maelle'le, kes varsti Londonist jõuludeks tagasi tuleb, advendikalender, kus on igaks päevaks mingi üllatus...nagu ma aru sain, siis see üllatus ei ole vaid šokolaadiruuduke...nii et eks näis...kuigi noh, mis sest et mu õde juba 18 on, agagaga...traditions! :) Üle-üldse me vestleme pikalt ja laialt jõulutraditsioonide üle. Jah...erinevusi ikka leidub, aga üldjoontes sama. Eks varsti saa näha, ma juba põnevusega ootan.

Homme koolis lühike päev...mõtlen, et äkki lähen Champs-elysee jõuluturgu avastama. Võib-olla ei lähe ka. Näete, mul on võimalus valida. Eks homme vaatan, kas viitsin. Nädalavahetusel lähen sõpradega a la Teeviidale, mess, mis tutvustab kõiki ülikoole, mis on seotud kunsti, moe, arhitektuuri, teatri, disaini ehk siis kõige kultuuriga. plaanid, plaanid, plaanid...

Ema pole kodus, ta on (JÄLLE) komandeeringus. Ja ta tuleb neljapäev tagasi, reedel põrutab Londonisse Maelle't, minu vahetusõde, vaatama. Tal on koduigatsus. Kuidas inimesed on nii erinevad, kas ta tõesti ei suuda siis jõuludeni vastu pidada, millal ta koju tuleb. Ta on olnud Londonis kaks kuud. Ja kokku on kuus. Aga noh, ega siit Londonisse on ainult paar tundi TGV'd, nii et miks siis mitte. Mul on hea meel, et Eesti, koos kõigi kallite inimestega, on piisavalt kaugel ja samas nii lähedal minu oma südame sees. Olge mõnusad!

Muide folgipassid tulevad varsti müüki! :D Ja järgmise suve teema on "Seest tuleb üks tants!"...nii et see saab olema vägev! Kes tahab minuga telki jagada??? :D

Bisous :*

*

Heihopsti!

Ma lasin oma juuksed maha lõigata!

Olgu, lähme nüüd edasi.

Eile käisime perega Pariisis jalutamas. Tahtsime minna Luxembourg'i aeda, aga kuna on juba talv, siis kella 5-st pannakse juba pargid kinni. Sõitsime mööda Champs-Elysee'd juba on kõik need jõulutuled väljas. Jõuluturg. Ja kõik nii ilus. Õues oli täielik koerailm, aga ikka turiste oioioi kui palju. Käisime siis lõpuks seal Dubois'de kunstiäris. Ja see ei ole mitte tavaline kunstiäri. See on Pariisi üks vanimaid butiike (aastast 1861). Selle asutas Bruno, minu vahetusisa, vanaisa...hetkel peavad seda Bruno kaks venda. Sealt kunstiärist käivad omale kunstitarbeid ostmas päris-päris kunstnikud. Mulle näidati kõik pilte, kes seal on käinud. wawwawiva... :) Pärast jalutasime veel natuke Ladina Kvartalis, nägin siis lõpuks Sorbonne'igi ära. Aga nagu ma juba enne ütlesin, õues oli täielik koerailm, siis me kaua õues ei tahtnud olla. Käisime mingis sallipoes, kus oli vist sadamiljon erinevat salli igaltpoolt maailmast, et teha jõuluoste. Jaaaa......siin alustatakse varakult. Eks nad siis seal valisid mingi mõnedkümned välja. Ja jälle mul kästi valida, et mida mina siis tahan. Koguaeg mulle ostetakse midagi. Natuke piinlik hakkab juba. Valisin siis pisikesed kõrvarõngad...aga see selleks, see ei ole üldse nii tähtis, kui see, et ma avastasin äkki, et seal olid sallid, mis on pärit TALLINNast. Noojah...maailm on ikkagi väike.

Pärast läksime õhtusöögile jälle mingisuguste sõprade juurde. Aga ma armastan neid õhtusööke, hästi saab süüa ja hästi saab vaielda. Jah, seekord ma läksin ikka täiega äksi täis, gripivaktsiin! Mu vahetusema ikka surub mulle peale, et see on ikka mutanteerunud gripp ja see on ohtlik. Inimesed ju surevad! Teate, et Prantsusmaa on ostnud rohkem gripivaktsiine, kui siin on elanikke. raharaharaha. Olgu, ma ei taha sellest rohkem rääkida. Lihtsalt vahetusõest hakkab kahju. Aga juttu jätkus, nagu alati, kaukaskauakskauaks. Ja süüa saab ka alati niiiiii hästi. Nad lihtsalt oskavad seda tõeliselt hästi nautida. Ja need veinid ja need juustud. Oh...jah...õnneks on mul veel aega seda nautida. :)

Selle pere poeg on mingi hull kunstnik. Ta näitas oma joonistusi. Ossssapoissss....

Teine poeg on mingi hull tehnik....näitas oma kokku pandud jubinaid. vääääoooo

Koolis läheb väga-väga hästi. Kõik on nii sõbrad ja see on nii tore. Ja siin on ikka täielik skandaal selle keemia-füüsika õpsiga, aga see on nii pikk ja naljakas jutt...et ma lihtsalt ei viitsi rääkida. :)

Täna lihtsalt pikk hommik...

Bis. :*

Küll ma olen ikka tubli!

Täna oli conseil de classe - Mu kõikide ainete keskmine hinne on 12,45. Klassi keskmine oli 10,12. Kas ma pole mitte tubli. Muidugi minu inglise keele 18/20, kisub keskmise üles, aga siiski...kõik muud ained ju ka. Ma olen nii rahul. Kõik õpetajad kiitsid mu keelelist arengut. Suuliselt saan kõigega hakkama, nüüd tuleb kirjalikuga hakata vaeva nägema.
Kõigil nii hästi ei läinud, nii mõnedki ei talu kriitikat ja väljusid nõukogu ruumist pisarsilmil.
Eestis klassinõukogu ei ole, siin on iga trimestri lõpus. Kõik õpetajad annavad konstruktiivset kriitikat sinu hinnete, suhtumise, käitumise ja muu sellise kohta.

Ja veel...
Mulle tahetakse teha seagripi vaktsiini...kogu Prantsusmaal tehakse kõigile õpilastele(, kes tahavad) ja nende vanematele tasuta vaktsiin. Mulle antakse pea igapäev mingi uus paber mis tutvustab grippi, haiguse kulgu, vaktsiini jne. Ma ei taha seda vaktsiini! Ja siis ikka õpetajad ikka seletavad, kui vastutustundetu on seda vaktsiini mitte teha. Blablabla ja blablabla. Minuarust mul´seisab juba viies paber laual. Reedeks pean oma otsuse paberil koolile viima.

Aga mina olen rõõmus...

Bis. :*

pettunud

Suhteliselt pettunud...

...see manifestatsioon on lihtsalt nalja tegemine. Jah, ma olen eestlane ja võtan kõike liiga tõsiselt, aga see mis täna toimus oli lihtsalt lasteaed. Noored jooksevad ümber maja ja otsivad aiaauku, kust välja saada, sest et kooliväravad olid lukku pandud. Noh ja vahetunni ajal sai muidugi välja, teised läksid Pariisi manifesteerima, aga mina...tean ja tunnen YFU reegleid ja ei olnud nagu tunnet ka, et hirmsasti tahaks minna.

Kuna koolipäev lõppes normaalsest varem...siis skaipisin, magasin ja tõlkisin seda romaani...ma olen rohkem kui pool juba lugenud. :)

Õhtul tuli mingi sõber perele külla...jälle õhtusöök. See on see Francis, kelle juures ma võtan vastu vastu uue aasta 2010! Ma sõidan aastavahetuseks lennukiga Touluse'i, mis on peaaegu, et Hispaanias ehk siis lõunas...kus on alles väga soe. :) Natuke uskumatu tundub, aga...

Teate, et ma tean, mis on prantslaste rahvussport(peale jalgpalli, mida na praegu jälle telekast vaatavad)...see on MITTEMIDAGItegemine...nad on siin väga meistrid selle peale. Lihtsalt lasevad elu mööda. Ega's minagi ei tõmble enam ringi...lihtsalt tšillllll....

Bis.

kakeldes keelega

Kõik läheb suurepäraselt.


Eile ja täna maadlesin prantsusekeelse kirjandi kallal. Tegelikult oli meil reedel ühetunnine kirjand, mis siis tegelikult pidi olema ühe G. Flaubert' romaani lõigu kommentaar, aga kuna ma tõlkisin terve tund seda lõiku (loll olin, sest tegelikult ei muutnud need omadussõnad jutu mõtet, üldiselt ma saan ju kõigest aru) ja kümme minutit enne tunni lõppu avastasin, et ma ei olnud veel miskit kirjutanud. Palusin õpetajalt, et ehk võin ma kodus lõpetada. jaaa. Aga kodus on see veel raskem, sest ma tahan ju õigesti kirjutada. Siin on kommentaaride kirjutamiseks kindlad reeglid. Ja otse ei saa ju tõlkida...selleks, et prantsusekeelset kirjandit kirjutada, pean ma mõtlema prantsuse keeles. Üle-üldse on kirjalikul eksamil kirjutada kirjaduslikul teemal kommentaar, kirjand ja leiutis(ehk siis ise välja mõelda ette antud teemal lugu, dialoog, luuletus vms.) Lisaks on veel suuline eksam, kus sa pead olema valmis tutvustama aasta jooksul tundides läbi võetud tekste. Ja siis veel kirjalikult mingid küsimused...Eestis ainult kirjand...mis enamasti ei olegi kirjanduslikul teemal ja asi ants. Aga me ei karda raskusi.

Siis maadlen selle kohustusliku kirjanduse kallal...ei ole raske, aga võtab aega.

Samuti maadlesin Rahukale kirjatüki kirjutamisega...ei ole lihtne seda kolme kuud paari lausesse panna.

Teate, et teisipäeval on siin koolis manifestatsioon. Ja pealelõunal lähevad kõik Pariisi, kuhu on tulnud ka kõik teised koolid, et protestida mingi uue koolireformi vastu, mis lubaks klassidesse kuni 40 õpilast ja veel miskit. Aga paljud õpilased ei saa arugi, mille vastu nad võitlevad...lihtsalt prantsuse kultuur on REVOLUTSIOON! Ei mingit arutelu - kohe revolutsioon...


Koolis on ka tore. Appi! Mul tuli meelde. SVT õpetaja küsitleb mind suuliselt. See oli liiga naljakas. Tunni algul ikka küsib koduseid töid jne. aga tavaliselt mind kunagi ei küsita ja kui ta äkki ütles Rešina....mul kohe pea õlgade vahel, et mis...mis...mis ta minust tahab. Hakkama sain...aga lihtsalt täiega ära ehmatas. Ja laupäeval jälle. Kui ta mind nüüd iga tund küsitlema hakkab....oioioioi....ma pean ju kõiki kodutöid korralikult tegema hakkama. :) Aga ma olen hullult rahul, mulle meeldib kui ma ei ole tühi koht. Ma olen nagu iga teine.

Jälle oli mata kahetunninetöö raskuskeskme peale. Ma ei ole loll, aga ega ma eriti tark ka ei ole. :) Selline harju keskmine.

Järgmine nädal on conseil de classe - ehk siis mingi nõukogu ehk kõik õpetajad ütlevad sulle sinu kõik keskmised hinded ja siis kommenteerivad kas sa arened või taandarened ja annavad nõu, mida sa teistmoodi peaksid tegema.

Täna oli jälle grand repas...iga pühapäev on minuarust...Bruno ema ja Francoise' tädi tulid meile külla. Me sõime merekarpe...need mis hamba all häält teevad. mmmmm..... :D Ja siis tõelist šokolaadiekleeri.... mmmmm......

Teate söögist võib eraldi blogi teha...kirjutan iga päeva menüü üles...ja ikka ei leia ühtegi ühesugust päeva.

Silke otsib ikka peret...minu vahetuspere pakkus, et ta võib mõneks ajaks meile elama tulla. Mõnes mõttes oleks ju lahe, aga tegelikult ma üldse ei taha. Olen isekas jah...aga tahan üksi teha läbi need katsumused...

Pole katsumusi...on ainult rõõmud, põnevused ja väljakutsed!

Bisous :*

Foot!!!

Kõik...absoluutselt kõik vaatavad hetkel Prantsusmaal jalgpalli. Mäng on Prantsusmaa-Iirimaa. Laulsime algul kõik kõva häälega hümni kaasa. Hetkel on veel seis veel 0:0! :D

Kool nagu ikka, aga teate, et ma loen juba prantsuse keelset kirjandust pea sama vabat nagu inglise keelsetki(seega paari sõna peatükist ei tea), aga ei mingit sõnastikku...ma saan ikka kõigest, mis toimub aru. Aga ma pea ruttu tegema, sest järgmisel nädalal on juba lugemiskontroll. Matas saan aru ja ei saa aru ka. Aga enam ei ole küsimus keeles. Füüsika-keemia still sucks, but I can make it. :)

Täna ju kolmapäev ja kool ainult hommikupoolikul, pealelõuna veetsin sõpradega hängides...haha...nüüd ma sain alles teada, mida siin peale kooli tehakse. Lihtsalt tšillitakse ringi...noh jah suitsetatakse ka...mina ei suitseta! Ja siis lihtsalt parleeritakse. Õues on ka ju nii mõnus olla, sest jälle on pea 15 kraadi ja päike pasitab, mina ei saa sest ilmast aru...homme niikuinii sajab ja ülehomme on rannailm. :)

Aga siiski kõige tähtsam - FOOOOOT!!!!!!
Kõik vahivad suurte silmadega televusserit ja lärmavad ja kargavad aeg-ajalt püsti ja siis närivad küüsi ja tunnevad end muidu hästi. :)
FOOOOOOT!!!!!

Bisous :*

Ei jõua kogu elu üles kirjutada

Jupikesi nädalavahetusest

Niiiiii palju toimub kogu aeg...lihtsalt ei jõua blogi kirjutama.

Laupäeva alustasin koolis. Peale kooli avastasin, et kodus olid mingid külalised...grand repas. Siis kihutasin Pariisi. Tormasin koos Silkega enda juurde tagasi ja õhtul klassivenna sünnipäevale. Veits tihe päev või mis...aga see on vaid algus. Põhapäeval käisime jälle Pariisis. Põärastlõunal tui Silke vahetusisa meile tuuri tegema....jõudsin õhtul kell 8 koju...ja ma lihtsalt vajusin, ei jõudnud isegi teistele tere(bisou) öelda....lihtsalt vajusin diivanisse...

Olgu nüüd natuke põnevaid detaile ka.

Laupäevasest lõunasöögist, nagu ikka mõned tunnid, sajad käigud...aga kuna mul tegelikult oli kiire(Pariisi oli ju vaja jõuda), siis koguaeg oli kellatiksumise hääl kõrvas. Pariisis otsustasime seekord Lafayette'i ja Printamps' kvartalit avastada. Teate need jõuluvitriinid ja need hiiglaslikud lukskabuamajad. ja need rahvamassid. vägev ja väsitav. Lõpuks ostsin kaks makrooni...prantsuse patisserie üllitis, küpsised, mis pole tehtud jahust vaid mandlipulbrist. veits nämmad. :)

Siis rongiga tagasi Taverny'sse, ma võtsin Silke kaasa, et ka tema saaks osa sünnipäevapeost. Sest noh, ega mei siin ju sõpradega priisata ei ole. Koju jõudes olime hullult vässud...magasime pool tundi...ega see ostlemine ju lihtne ei ole. Hakkasime minema, tahtsin poest läbi minna, et mandariine osta...no täitsa lõpp...hull mandariini isu tuli peale, sest siin ollakse siiski tagasihoidlikud ja süüakse üks mandariin õhtuks, mitte kilode viisi nagu meie kodus Eestis. Aga kuna kell oli siiski juba 7 siis kõik poed olid juba kinni...mul oli mingi whaaaaattt!!! Lõpuks mingi nurgapealse urka leidsime.

Pidu! Prantslased oskavad pidu pidada. Tarbitakse meelemürke, aga tõesti võrreldes eestlastega väga vähe. Väga vähe. Aga tantsitakse selle eest poole rohkem. Ma veetsin tõesti väga mõnusa õhtu. Ja ma avastasin, et mul on siiski väga palju tuttavaid, kes elavad minu läheduses. Öösel saadetakse kõik tüdrukud, ka Regina ja Silke, ilusti koju.

Pühapäeval peale hommikusööki läksime Slikega rongi peale, ah ei enne veel käisin raamtupoest läbi, et tühistada tellimus, sest ma olin romaani, mida ma lugema pean leidnud Lafayette librarie'st. Aga muidugi olin ma suutnud tšeki ära kaotada. Ärge arvake, et ma nii palju ka muutun, sest ikka ma kaotan kõik vajalikud paberid või jään alati hiljaks. Sellised asjad ei muutu nii lihtsalt. :D Ikka veel on minu pea täielik tuulepea. Aga ma oskan ju teha armast nägu, nii et oma raha ma tagasi sain. Juhei. Aga selleks peab oskama prantsuse keeles vaielda....nänänänä hakkama saan. Noh...rongist jäime me selle intsidendi tõttu muidugi maha. Pole hullu. Järgmine tuli juba 15 min. pärast.

Pariisis jalutasime Montparnasse'il. Need väljakutel, tänavatel ja surnuaial, kuhu on maetud paljud kuulsaid inimesi. Näide Janikale - minu oma silm on näinud Charles Baudelaire' hauda. Vaata nüüd oma raamaturiiul ilusti üle ja siis ütle vau!

Siis tormasime metroo peale, et Notre-Dame ees kokku saada Silke isaga. Ta on giid. Hetkel töötab ta Orsay muuseumis, aga ta on töötanud Louvre's, Notre-Dame's ja igal pool mujal. Mis tähendab, et tal on kaart, mis lubas meid kohtadesse, kuhu normaalsed inimesed ei pääse. See on nagu tõeline privileeg. Ja avastada Pariisi giidiga...on veel vägevam privileeg. Ronisime üles Notre-Dame(ei oodanud selle hiigelpika järjekorra lõpus), nägin seda suurt kella, mida lüüakse vaid väga erilistel puhkudel...ja uurisime sealt ülevalt binokliga Pariisi. Väga vägev. Ma nägin sealt isegi inimesi, kes ronisid üles Montmartre't, kuigi see Notre-Dame'st päris kaugel. Ja need kujud, teate küll ju Jumalaemakirikukellalööjast, need kujud, mis räägivad. :D Siis läksime Saint-Chapelle, kahekordne kirik, kus ma kunagi käinud ei ole, sest seal on alati liiga pikk turistide järjekord. Aga ei mingit järjekorda seekord. :) Väga huvitav, nüüd ma saan aru, miks prantslased armastavad BD-sid...need on juba vanavanakirikutes. Uurisime binokliga neid kõrgeid vitraaže, iga pilt räägib miski loo. Tutvusin palju kunstiajalooga, aga teile ma seda küll siin ümber jutustama ei hakka.

Käisime vaatamas ka Pariisi "vanglat", see kus Marie Antoinette ja Louis XVI ootasid oma giljotiinisurma. Kõik see ajalugu ja need vangikambrid. Njah...ajalugu on natuke julm. Kuna möödunud oli juba tunde, siis jalutasime veel vaid ringikese ümber Cite ja St. Louis'i, mööda Seine kaldaid. Võtsime jäätise...ma armastan kastanijäätist, see on nii hea. Ja siis tagasi rongi, et sõita koju, rongis ma lihtsalt magasin. Kodus ma pärast lihtsalt magasin. Öösel tegin natuke veel koolitöid ja siis jälle lihtsalt magasin.

Eile kool ja täna kool...kuigi eile jäid jälle paljud tunnid ära. Siin on see süteem ikka väga imelik...päevas nagu ühtegi tundi ei olegi, aga kool lõppeb 5-st. Aga mulle sobib, ma saan siis oma keelt praktiseerida, kuigi ma olen juba ammu ära unustanud et ma tulin siia keelt õppima. See tuleb iseenesest. Mõnikord tuleb see ka meelde, siis kui grammatika näkku paneb või nii. Aga muidu elu on jälle lill.

Bisous :*

Aeg läheb ja läheb...aga ära ei lõppe

Noh, ma siis ruttu kirjutan ka miskit...muidu läheb juba liiga paljuks...

Laupäeval, peale kooli, käisin Pariisis centre Pompidou's - moodsa kunsti muuseumis. Teate küll, see värviliste torudega imelik hoone Pariisi kesklinnas. Järjekord jälle mõned kilomeetrid, aga see liigub vägaväga kiiresti. Njah...igast asjast, kui väga tahta, saab teha kunsti...või noh kui sa ütled, et see on kunst, siis see ka on kunst. Mõni on ju täitsa andekas, näiteks täiesti valge paberileht ja pealkirjaga "Kunst". Aeg läks väga ruttu, peale paari tundi oli ainult üks korrus vaadatud. Lubasime Silkega tagasi tulla...kunagi. :) Ma arrrmastan Pompidou raamatupoodi. Noh tegelikult ma armastan kõiki raamatupoode. Üleüldse on siin Pariisis nii palju põnevaid poode...ja nii hea on butiike kammida, kui sa tead, et sul on economiser, ei pea muretsema, et kas osta või mitte. Muidugi mitte osta, aga ikka väga kenijaalseid asju leiab. asju.asju.asju. Inimesed on ka siin ikka vägevad...muidugi leidub ka mitte nii meeldivaid frukte, aga üldistusi meeldib meile ju teha. Õhtul siis koju. Perega läksime restorani ja kinno mingit bruusvillise paska vaatama, aga prantsuse keeles...nii et ca va... :D

Pühapäeva magasin vist maha. Aa...käisime seda romaani siis otsimas, mida ma lugema pean. Seda muidugi enam ei olnud raamatupoes, tellisin siis kirjastajalt uue, mis saabub nii nädalate pärast, aga siiski saabub. Ma ju tahan BAC'i teha...mhm... Õhtul siis tegin kooliasju aaajaaaa vaatasime tanstupeo videot! Aga noh...emotsionaalseks kisub ainult minul. Teised olid jajah põnevpõnev ja siis lähevad oma tuppa arvutiga mängima. :D

Esmaspäev

kool

Ma võtsin raamatukogust esimest korda inglise keelse raamatu. Mind valdas tohutu rahulolu, kui ma sain lihtsalt lugeda...lihtsalt lugeda...mmmmm..... :D

Teisipäev

kool

kekas on uus periood...teeme acrosporti ehk võimlemine ehk siis tegelikult mingid püramiidid, kukerpallid ja muu säärane...aga kui eestis tegin ära pääsukese...hinne 5...siis siin on need püramiidid ikka juhhuuuiuiiaaa...nagu päris tsirkuseartistid. Aga ma sain suurepärastelt hakkama. :) Aa...päeval oli keem-füüs töö - KÕIK feilisid. Füüsika osa imelihtne...tegin hopshopshops ja valmis...aga see keemia...ma ei saanud küsimusestki aru...arvuta n1 või n2 või n3 ja tee skeem...aga mille kohta???? :D Pole hullu, nagu ma aru sain, siis teised ka e saanud aru.

Kolmapäev - ferie - VABA PÄEV - I MS lõpu mälestuspäev - paraad Champs-Elyseel - presidendi kõne - ja kõike muud

Teisipäeva õhtul tuli Silke minu juurde. Õhtul tšillisime niisama, rääkisime minu vahetusvanematega tunde...miks on olemas Eesti või Belgia...see on nende jaoks ikka suur küsimärk. Öösel vaatasime mingit filmi, mis ei olnud väga huvitav...aga ikkagi vaatasime. Kolmapäeval näitasin Silkele ümbrust. Kooli ja linna. Pärast võtsime koera ka kodust ja läksime metsa. Noh jalutama muidugi. Õnneks keegi veel naudib enese liigutamist, minuarust me vähemalt kolm tundi jalutasime ringi...ehk siis hommikusöögist lõunasöögini. Pärats lõunasööki viis Francoise meid Van Gogh'i muuseumi, mis on ühes linnakeses Pariisist põhjas. Noh...tegelt muuseum oli ferie puhul suletud, aga me nägime tema maja ja maale ja mis kõige tähtsam kõiki neid kohti, mida ta maalinud on...nagu reaalselt ka....ma tõesti tundsin need kohad ära...see kirik ja need põllud ja see hotel de ville ja muidugi me nägime ka tema hauda. Mina enam tõesti ei tea, kuidas oma vahetusperele aitäh öelda. Silkele meeldis ka väga. Ja ilm oli ikka nii ilus, kuidagi see valgus ja need põllud ja need põlluvahe teed...päris loodus Prantsusmaal siiski eksisteerib. :)Õhtul saatsin ta rongi peale ja hakkasin tõlkima-tõlkima-tõlkima.

Neljapäev

SVT oli seekord nagu väga rõve katse. Igale lauale anti (koera)maks, mille pidi siis kääridega tükkideks lõikama ja vette panema ja siis vee glükoosisisalduse ära mõõtma. Nüüd tean, et maks on üks hea koht, kuhu oma glükoosi koguda. Aga neljapäev ongi alati katsete päev...kõigil valged kitlid seljas....nagu ühes õiges ameerika noortefilmis. :D Pärast veel ühed järkekordsed maailmatüütumad tunnid selle tohutult ebakompetentse füs.keem. õpetajaga...ja veel geo ja vene...ja nüüd istungi kodus.

Mindki kutsuti sünnipäevale...nii et integratsioon toimib. :)

Eks siis jällekirjutamiseni

:) Bisous :* :)

Issi!!!

Head isadepäeva!

Kallis oled.

Regina :*

Kiitke mind!!!

Mind hinnatakse...juuhuuuu!!!

Mul oli klassiga võrreldes täitsa keskmine hinne. Kas ma pole mitte tubli...noh sellest, et need 4 lehekülge olid täis kirjavigu...aga siiski ma olen nii tubli.

Noh kõikides ainetes nii hästi ei lähe. SVT'd ma ei ole enne õppinud ja siis ma õpin seda praegu...aga näiteks funktsioonid matemaatikas...ülilihtne ju...aga see on minu loll pea, mis kõik asjad ära unustab või sinna ajusügavustesse kõik tarkused peidab...alati ei leia neid tarkuseid piisavalt kiiresti üles.

Aga miks ma siis üldse koolis käin, kui pärast õpitust mitte miskit alles ei jää??? Ehk miskit siiski jääb...

3 koolipäeva olid nagu ikka...ei olnud tüütud...aga hirmuspõnevad ka mitte.

Hetkel ootan lõunasööki. Ja pealelõunat lähen Pariisi Pompidou'sse...end arendama. :) aa...ma pean minema sinna ilgelt suurde raamatupoodi ka, et osta endale see romaan, mida nad kõik siin kohustusliku kirjandusena loevad...sest kui ma tahan teha BAC'i siis ma pean selle raamatu läbi lugema. Wish me luck! sada ja mõned kümned leheküljed prantsuse keelt... :)

Õues paistab päike...siis sajab vihma...ja siis paistab jälle päike...pole külm...pole soe...on ilus!

Bisous :*

Kas naerda või nutta???

Nüüd tuleb täielik naljalugu...
Kui alustada täiesti algusest siis olin ma just maha tulnud RER-ilt gare de Nord'is. Pidin minema oma kodurongi peale(SNCF), aga alati olen ma tulnud metroo pealt ehk Pariisist, mitte Silke juurest ning kuna see rongijaam on suurem kui Tallinna lennujaam, siis no ma olin nagu peata kana...ei tegelikult veel nii hull ei olnud...nii hulluks läheb varsti. :) Olgu lõpuks läbi korruste edasi-tagasi liikudes(ma juu näen seda kohta, kuhu ma jõuda tahan, avatud lahendusega maja, aga treppe on ju mustmiljon) lõpuks leidsin õige mulgu, kust minu rong enamasti läheb. Nii-nii vaatan siis õige(endaarust) suuna ja istun rongi...kõik suurepärane. Lõpuks hakkab rong sõitma, kõik ilus ja kena...
...ikka veel kõik ilus ja kena, ma loen ilusti raamatut, kuna kojusõit võtab pooltunnikese aega. Noh vaatan siis vahepeal õue ka...imelikud peatuste nimed, nagu poleks enne sealt sõitnud...tekib pisuke kahtlus. Olgu, ei paanitse...loen oma raamatukest edasi. Õues hakkavad majad juba otsa saama ja hakkavad ilmuma põllud...mis toimub...lõpuks lähen vaatan siis kaarti...Ma võtsin vale liini!!!
Tegelikult lõppevad need kaks liini(minu koduliin ja see, millel ma hetkel olin) täpselt samas kohas...seega suuna olin ma ju õige võtnud, aga ma ei olnud vaadanud, mis peatustest ta läbi sõidab. Siin selline spetsijaal sjüsteema. No küll ma siis kaalusin nii üht kui teist varianti, kas sõita lõppu ja sealt tagasi või sõita kohe tagasi ja vahetada ühises peatuses rongi......lõpuks otsustasi siiski maha tulla...jalutasin teisele perroonile, et siis Pariisi poole tagasi sõita.
...Ootan...
...Olen rongis...
...Vaatan liinide kaarti...
...leian, et ei peagi Pariisini sõitma...
...Tulen rongi pealt maha...
!Tohuvabohu - paanika - abitusetunne!
Seal jälle miljon rada, kust rongid väljuvad - üks rong sisse teine välja, aga ega mina ei teadnud, milliseslt realt minu rong läheb...aga ma räägin ju keelt, nii et ca va...peale paaniliselt treppidest üles-alla jooksmist avastan, et need rongid, mis väljuvad sellest rongijaamast ei peatu Taverny's vaid lihtsalt vuravad sealt läbi...nojah...võtan siis riski ja astun ühte rongi, mis viib mind kaks peatust edasi...
...seal oli veel rohkem erinevaid radu, aga õnneks oin ma juba enne selles rongijaamas ekselnud, nii et ma tedsin, kust ja kuidas...aga närv vedas alt...ja ma hüppasin täpselt enne uste sulgumist(juba käis see tuuut) õigest rongist välja...merde...
Lõpuks leidsin rongi(tänu abivalmitele prantslastele), mis tõi mind St-Leu'sse, kust on Taverny'sse lihtne rongi võtta...juhhu lõpuks sõitsin veel need kaks peatust ja peale...
...ja peale 3,5 tundi olin ma lõpuks kodus...huuuuhhhh :D
Seiklus, aga nüüd tean - No panic ever more...ever!

Aga noh...viimased päevad on ka toredad olnud...Silke'ga on alati tore. :) See sünnipäeva pidu oli tore, aga ei miskit enamat...tüdruk sai 16..niiet võite arvata, mis toimus...pudeli mäng, kus pidi bisoud tegema...oumaigaaad...kõik kohalikuld jepejeeoumaigaad...aga mina ei saa aru, nad ju koguaeg tervitavad üksteist niiviisi ja nüüd äkki on nii oumaigaad. :) Naeruväärne. :) Aga meie Silkega tantsisime. Eile käisin Pariisis sisekujunduse ja tekstiili muuseumis.(kuigi tahtsime moemuuseumisse minna, aga see oli järgmine maja, me astusime liiga vara Louvre'sse sisse - järgmine kord...:P)Päris põnev. Alates keskajast kuni tänapäevani - mööbel, lauanõud ja kõik see...
Täna hommikul vaatasime filmi(prantsuse keeles) ja rääkisime niisama(prantsuse keeles), sest kes see sind ikka paremini mõistab kui teine vahetusõpilane...tal probleeme liignõudliku emaga ja minul, kui ma teiste probleeme kuulen, üldiselt probleeme pole...mul tuleb meelde, et see oli kuski filmis ka...aaaaa...Bridget Jones, kui ta seal Tai või kusiganes vanglas pole, tahab kurta oma elu üle, aga tegelikult on ju kõik imehästi. :) Noh, ainult ilm on mõnikord pilves. Aga tohutult soe, ma ei saa kunagi aru, kas mul on soe või palav. See on minu probleem...ma ei saa kunagi aru, kas mul on hästi või väga hästi. :)

Homme kool...peab vist õppima hakkama...

Olge siis vägevad!
Bisous :*

vacances

Samedi

Sõitsime St.Malo'sse. Kindlus saarel, mis on kaitsnud end inglaste vastu. II MS's sai päris korralikult pommitatud, aga on reno veeritud. Väga põnev. Bruno ja Romane tahtsid küll turistirongiga ringi sõita, aga mina eieieiei ja me jalutasime müüril ringi ümber linna. Siis laskusime järjekordsesse turistimekasse. No Eestis on turist olla ikka natuke teistmoodi(enamasti oled igas muuseumis üksi :P). Noh siin seda muret ei ole. :)
Seal mererannal olid basseinid, mis kasutavad ära tõusu-mõõna ja isegi praegu olid seal ujujad. Meil alles suuuviiiii nänäänänänänänänäää...olgu tegelikult on väga sügis. Siis sõime lõunat traditsioonilises prantsuse söögikohas. Sõime klassikalisi "mustast" jahust tehtud kreppe ja moules'sid. Siis põrutasime edasi...Francoise näitas mulle oma lapsepõlve randa, kus tema ujumas käis...sealt paistis jälle(St. Malo's oli neid ka) mingi saareke, kuhu saab ainult mõõna ajal minna...aga juba oli tõus. Ja siis käisime veel mingit kindlust mere ääres vaatamas. Mina aina häpsim, Romane aina rohkem tüdinenud. Aga isegi tema ei olnud veel Mont-Saint-Michel'is käinud. No...eks sa oskad hinnata ainult seda, mida sul ei ole. Ja teate neid merekaldaid wowowowow...kolmest musketärist...täpselt seal, kus see mileedi end surma viskab. Ei aita pidid ei sõnad, nii et kobige Prantsusmaale, kui mind mõista tahate. :) Siis näidati veel mulle töötavat vana tuletorni. Ja siis ja siis ma kindlasti unustasin veel miskit ära, sest ma nägin nii palju asju.

Keerasime otsa ringi...tagasi hotelli, et minna selle sama sõbra, kelle juures me neljapäeval õhtust sõime, tütre 18. sünnipäevale. Seletage mulle, miks inimesed end pidulike sündmuste jaoks nii koledaks teevad...muidu nii ilusad, aga siis teevad endale maskid pähe...ja siis tuli juba kõne, et kus te olete, kõik teised on juba kohal...prantslased jäävad alati hiljaks. Alati. Sobib mulle. ;)

Üritus oli väga vägev. Mulle meeldib inimestega suhelda. Ma särasin tedamisega, et Nokia on ikka Soome firma. :) hahaha üleüldse nii palju saab nalja. Söögid...ohhhh...vaadake seda juustu!!! Ja vaadake seda torti!!!

Nojah...pärast ülipikka maovenitamist avati keldris diskoteek. :) Kõik tantsivad koos alates kõige pisematest kõige vanemateni. Vahepeal tehti mäng, kus näidati beebipilte ja inimesed pidid ära arvama, kes peokülalistest on pildil. :) Naljakas.

Teate, et siin tehakse koguaeg uusi albumeid, saadetakse pildid sinna poodi, kus neist pannakse raamat kokku. Ja näiteks kui sul sünnib laps, siis sa teed väikese kaardikese tema piltidega ja saadad kõigile, keda sa tunned...sama on ka pulmapiltidega, puhkusepiltidega, sünnipäevapiltidega ja kõikide muude piltidega. Eestis me nii ei tee. Vist.

Õhtu oli nii mõnus, öösel kell 3 jõudsime tagasi hotelli. Uni!

Pühapäeval tagasisõit.

Esmaspäeval - lebolebo

Käisin koeraga metsas(taaskord) jalutamas...niiiii ilus! Sügis...kõik need värvid ja muuuuuuu

Pärastlõunal tulid Mylene ja Jennifer minu juurde, et lõpetada SVT projekt. Siin on üldse palju projekte vaja vaheajal lõpetada. Vastasime 5-le küsimusele 4 tundi...päris tegelesime koguaeg SVT-ga... :D:D:D

Täna Pariisi...õhtul Silke juurde ja tema klassiõe sünnipäevale, kui ma õigesti aru sain...homme koju...TPE projekti lõpetamine Sarah ja Jonathan'iga...ja siis valmistumine kooliks,...ja siis neljapäeval jälle kool! Vaheaeg lõppeb keset nädalat...Saab lõpuks jälle puhata...vaheaeg on väsitavam, kui kool! :) Mina arvan, et see on hea näitaja!

Siis kui blog näkku paneb

turist

Olengi tagasi kodus! Ma siis kirjutan siia ka miskit, kuigi eriti ei jaksa...vässu olen. Aga ma tean, et homme ma vihkan end, kui ma täna ei kirjuta.

Jeudi

Hommiku võtsime lõdvalt, pakkisime kotid, viisime koera vanavanemate juurde ja hakkasime Bretagne'sse sõitma. No teate see Prantsusmaa autosõit võtab ju ikka aega ka. Ja kui on lõunaaeg, siis on a-l-a-t-i paus. Kogu Prantsusmaa sööb. Õhtupoolikul jõudsime Rennes'i. Panime asjad hotelli ära ja läksime linna peale jalutama. See vanalinn oli nagu mingist keskaegsest filmist välja hüpanud...mitte nagu "Viimne reliikvia" vaid...no kujutage ette näiteks "Jumalaema kiriku kellalööjat" Igasugused katedraalid, imelikud majakesed ja põnevad butiigid, mida õnneks juba kinni hakati panema. :)

Olgu...aitas küll...hüpasime korraks supermarketist läbi, et õhtul end hotellis hästi tunda. Aga maisaaa nad ostavad nii palju asju, millest ma sööks end terve nädala surnuks...ja pärast viskavad minema...olgu...isa ostis veel mingi tordi ka kõige tipuks...ja mis kõige naljakam, lõppude lõpuks sõime me õhtust pere sõprade juures, kellele me pidime ainult ühed titepildid viima(mäng, millest hiljem juttu tuleb). Ja mina olin nii tubli, et lasin ruttu enne ärasõitu endast ka pildi ilmutada, aga mu ema suutis selle maha unustada. Ma mitte ei olnud arrhhgggg! Pole hullu...ma suutsin end taltsutada. Õhtusöögid on alati toredad, saab vestelda. Prantslased on ikka nii kihvtid inimesed! :)

vendredi

Mina olen iseenda silmadega näinud ja omaenda jalgadega käinud Mont-Saint-Michel'is! Saare omapäraks on see, et tõeliseks saareks muutub Mont-Saint-Michel ainult siis, kui vesi on tõusu ajal väga kõrgel. Seestpoolt sarnaneb aga see ilmailme natuke Karlšteini lossile, sest selleks et jõuda kloostrini tuleb läbida nii mõnedki kilomeetrid turistitänavat...Osta!Osta!Osta! Me võtsime audiogiidi...järjekorde tõestus faktile, et ma arenen! Pääris suur "kirikukene" on sinna "mäekese" otsa potsatanud. Ja mina olen järjekordse raamatuhoidja omanik. Quelle chance! :) Ja siis me sõime lõunat...vaatega kaugustesse-kaugustesse. Seal asub kuulus omletirestoran, kus omletitegu on tõeline etendus...väike lõik ka videosse saadud. :)

Pärast sõtsime autoga ringi, mulle näidati merekaldaid. Õde ja isa tegelikult vihkavad jalutamist ja mina armastan seda...niiet väikene vastuolu...nemad nautisid õhtul hotellis arvutiga mängimist(nemad erinevalt minust võtsid kogu tehnika kaasa). Vähemalt nüüd ma tean, mida ma näha tahan. Maastikud mis minust möödusid olid lihtsalt imelised. Me peatusime ühes mereäärses linnakeses, sellises klassikalises, kogu meri, nii kaugele, kui mu silm ulatus oli täis laevukesi, mis püüavad merekarpe(huîtres, moules etc.). Võtsime krepid ja chillisime niisama. Ahjaa, vaheajal on olnud tohutult ilusad ja soojad ilmad...pea 20 kraadi.

Õhtul hotelli tagasi jõudes selgus, et see kohalik juustusort, mida ma proovida tahtsin, haises nii kohutavalt tugevalt, et hotellituba haises nagu keegi oleks oma niisked pesemata sokid kuskile nurka unustanud. Nojah, juust akna taha ja uksed pärani. Säh sulle prantslaste rõõme! :D

Käisin isaga leiba toomas, siin tuuakse igaks söögikorraks kohalikust boulagerie'st uus leib, sest vana on ju vana. Ja kuidas sa ühte toidukorda ilma leivata ette kujutad. Ega ikka ei kujuta küll. Ja mina ei kujuta enam elu ette ilma viinamarjade ega ka ilma juustuta. See aknatagune juustuke oli ka täitsa nämma. :)

Teen pisukese pausi. Ega's see blogi kirjutamine lihtne ole.

Bis.

2 päeva järjest Pariisis!

Vaheaaeg!

Hier soir käisime perega siis seal näitusel. Järjekord oli Pariisile kohaselt looklemas terve pika tänava ja veel ümber nurgagi sama palju. Aga imelikul kombel liikus järjekord Pariisile kohaselt väga kiiresti ja ligi 20 minutiga olime sees. Enne muidugi jõudsime veel näha rulluisutajate rongkäiku, mis on Pariisis väga tavalised. Vähemalt 7 ja pool minutit tuiskas meist mööda rulluisutajaid. Autoomanikud pidid need mõned hetked ootama. :)

Olgu saime sisse...no manifique...mis seal siis oli...Vermeer, Rembrandt ja muud sellised olulised kujud. Lihtsalt imeline, millised detailid, millised maalid, millised lood ja milline ajalugu. Ohhhhh.... Pärast vaatasime seal butiigis ringi, seal on ikka igasuguseid põnevaid asju...praegu ma kahetsen, et miks ma ei ostnud sealt raamatut, jalakäijate salajased kohad Pariisis...no deem. Pole hullu...hull on aga see, et mu ema nõudis et ta saaks mulle ikka raamatuhoidja osta. Ma ütlesin, ei aitäh, mul pole seda paberijunni vaja(natuke viisakamalt muidugi)...aga ta ikka võta võta võta...no ma siis võtsin...nüüd seisab mul siin laual Rembrandt'i maaliga raamatuhoidja...küll ma olen ikka õnneseen! :)

Jalutasime natuke ümbruses ringi, Pantheon'i ümbrus on nö gurmaanide linnaosa...sobib mulle!!! Nägin neid kalu, millest tuleb kaaviar, nägin hunnikutes trühvleid ja nägin restorane, kus menüü maksab 150 eurot. Aga vääga põnev.

Tänatänatäna

Hommikul kalpsasin rongijaama. Täna hommikul sain Annika ja Vanessaga Pariisis kokku. Eesti keel me emakeel ei taha enam hästi suust välja tulla...jääb sinna kuskile kinni. Aga peale viit minutit on kõik normaalne. Kuna Vanessa ei ole enne Pariisis käinud, siis tegime natuke klassikalist turistiringi. Ma võiks varsti juba Pariisi giidiks hakata. Aga Pariisis jaluatada on niiiiii mõnus. Seine'i ääres hommikul....mmmmm....pealegi ilmad on jälle soojad...keskpäeval vähemalt 18 kraadi....mul hakkas igatahes jakiga palav. Notre-Dame, Centre Pompidou, Les Halles, Tuillere'id, Concorde, Champs-Elysee, l'arc de Triomphe ja Eiffel...no annab ju turisti mõõdu välja...ja seda kõike 4 tunni jooksul. Väga vägev.

Ahjaa meil õnnestus mingitele tantsuvendadele(taaskord) peale sattuda. Üleüldse on Pariisis kõik kohad tänavakunstnike täis. Metroos saab alati elavat muusikat kuulata....kas pole mõnus! :)

Kell 13.24 jätsin eestlastega hüvasti(nad jätkasid oma turistiringi) ja sõitsin sõbranna(klassikaaslase) juurde, et lõpetada kooliprojekt, see immigratsiooniteemaline. Ta elab kõrvallinnas ehk siis tegelikult 20 minutit jala minu kodust. Ma ei ole enam inutile, noh kuigi ma lasen siiski temal kirjutada, aga teema üle arutleme ikka ka. 3 tundi tegime ajuraginat. Ahjaa...ta on muide liibanonlane, alati saab tema juures igasuguseid Liibanoni hõrgutisi, mida ta ema küpsetab. Nad räägivad omavahel Liibanoni keelt, nii lahe. Seal oli mingi väikelaps ka, kes oli nende sugulane, nii nunnu... :)

Ja siis jalutasingi koju...praegu ravin(taakord) jalaville...eelmised ei jõua ära paraneda, juba tulevad uued. No ei ole tervislik nii tihti Pariisis käia... :)

Need mõned pildid, mis ma teen lähevad facebook'i, sest et blogspot venib piltide ülespanekul nagu tatt ja minu aeg maksab ju ka miskit...kas pole?

Ilusat õhtut,

Bisous :*

Ei taha olla tarbija... :(

Heips!

Minul vaheaeg...magasin liiga kaua...nüüd paha olla...pea valutab...ja nii edasi. Režiimi muutus ei ole kunagi lihtne.

Käisime emaga turul. Siin on turg ikka mingi ehitis, mille sees on erinevad putkad, mitte nagu imeilus Nõmme turg. Noh...kui keegi kmäletab Kadaka turgu, siis natuke seesugune...ainult et ei müüda kaltse vaid värskeid puuvilju, kala, liha, maiustusi, oliive.

Ma lähen täitsa lolliks, sest ma olen millegipärast tarbijaühiskonna liige, aga ma üldse ei kannata seda. Meil on kodus 3 külmkappi, mis on otsast otsani toitu täis ja nad ostavad ikka juurde ja juurde ja juurde, ja siis unustavad ära, mis nad ostnud on ja siis viskavad kõik minema...ja nii on siin igal pool. Koolis sama moodi...kõik visatakse minema. Aarhhhhhh! Kuhu me niiviiisi jõuame, see et pisike Eesti seal kuskil kaugel natuke kokku hoiab ei aita miskit, kui suur Prantsusmaa niiviisi laristab...... :(

Aga muidu turul on ikka huvitav. Kõik müüjad tahavad hullult suhelda jne. Tegin pilte ja siis äkki turu baarimees hüüab, et mida sa teed seal pilte. Ma mingi hullult ehmatasin...palusin vabandust, aga tema tegi hoopis nalja. Ütles, et vaata et mu naine mind joomas ei näe...no hahahahaha.... :D

Varsti läheme perega Pariisi mingile kunstinäitusele. Madalmaade kunst vist oli...ah kes seda mäletab. :) Ma arvan, et see on väga huvitav. :)

Tegelikult mul miskit põnevat ei olnudki öelda. Be cool!

Bisous :*

Rešin(a)

Nüüd on öööööö...

Heiahei!
Lõpuks saan magama! Täna siis toimus minu juures pidu. Mina ei tea enam, kuidas oma vahetusperet tänada. Esmalt Mare, siis klass...no keda ma järgmisena külla kutsun...kogu Eesti väää?
Olgu pikalt ei kirjuta. Õhtu oli väga lahe. Siin ei ole ma ainus, kes tantsib. Siin tantsivad poisid ka. Siin oli väga vahva! Bruno monteeris üles mingid diskolambid...ja kuna mu elutuba on suhteliselt hiigel...siis tantsusaali mõõdu andis tänane õhtu küll välja. Puhkehetkel mängisime mingit hundi kaardimängu, mis tegelikut oli suhteliselt sama nagu Eestis mängime detektiivi...teate ju...On öö...nüüd ärkavad arstid...nüd ärkavad politseid..jne...aga siin on hundid, külaeanikud, jahimehed jms. igatahes mulle üritati seda seletada...kuna ma kohe aru ei saanud, siis nad üritasid inglise keeles...ma kohe stooooppp...nende inglise keelest on veel võimatum aru saada.... :P Ja ma palusin kõigil miskit süüa kaasa võtta...tagajärjena seisab mul praegu külmas kolm erinevat šokolaadikooki...ma ei taha šokolaadikooki enam paar kuud süüa... :D

No mis ma ikka pikemalt siin vahun...saate aru küll PIDUUU!!! Ainult prantsuse moodi...
Homse päeva magan maha - mul on ju vaheaeg!!!

Ahjaa...hommikul oli kool...kirjutasin SVT KT'd...ma suudan tunni ajaga kirjutada täis juba 4 A4...ma tõesti arenen...varsti ei olegi küsimus enam keeles vaid reaalsetes teadmistes...juhhuiiiaaaa Nüüd olen juba mata sümbolitega ka harjunud...ja kuna me võtame (teiste jaoks esmakordselt) funktsiooni lahendamist(diskriminant ja lahendid kms.) on mul vägagi lihtne. Üleüldse õpivad nad siin asju, mida ma juba põhikoolis õppisin.

Ainult hetkedel, kus miskit teha ei ole...tuleb kiisu. Mina ei õpi niipalju peale kooli, sest ma juba tean seda kõike, mis nad koolis õpivad. Ma pigem loen neid novelle, mis prantsa õps soovitas...pealegi ma ei pea enam igat teist sõna sõnastikust järgi vaatama...nüüd vaatan ainult igat kolmandat...areng! :D
Miks inimene ette ei saa magada??? Siin oleks selleks hea võimalus! :)
Ahjaa...kas ma rääksin, et inimesed on siin kauem lapsed...noh see ei ole ainult minu 18 aastane õde, les vaatab multikaid ja mängib arvutimänge. Sama teeb ka minu 50 aastane vahetusisa. Jipiajee! Isegi praegu on tal mingi trollidega seotud arvutimäng pooleli...ma ei ole ainus, kes veel ei maga. Aga varsti on Bruno ainus, sest ma ajan nii seosetut juttu juba, et ma pean minema magama!!! Ilusat ööd ja mõnusat vaheaega teile! Bisous :*

Kultuurišokk

Täna sain ma päris kultuurišoki! :)
Noh..tegemist ei ole siiski üldise kultuuri vaid ainult koolikultuuriga, aga siiski... Mul oli jälle see täiesti mõttetu füüsika-keemia, mille õpetaja ei oma mitte mingisugust autoriteeti. Olgu, tund nagu ikka, õpetaja muliseb ees, kogu klass lärmab ja loobib lennukeid. Äkki paiskub uks lahti ja klassi tormab mingi teise klassi poiss krabab Sami pinali ja jookseb välja. Noh..kogu klass on suht naerukrampides, sest õpetaja ei märganud mitte kui midagi. Noojah...natuke mürglit ja läheb tund edasi. Äkki paiskub taas uks lahti ja see sama tüüp tormab sisse ja hakkab näideldes seda sama Sami't peksma. Ma mingi Whaat!! Täitsa šokk, ülejäänud klass naerab end ribadeks. Õpetaja oli ka suhteliselt ehmatanud, jooksis tollele tüübile järgi ja jälle kogu klassil mille üle naerda, sest tahes mida see õps ei tee, see paistab ikka imelik. Ta on imelik! Aga noh...säh sulle kultuuri! Teised pärast irvitasid, et jaaaa....Prantsusmaal on koguaeg niimodi...NOT!

Tunni ajal tegeletakse paberlaevukestega. No mina ei tea, kas ma olne keskkooli või lasteaeda sattunud. :D:D

Aga eile ma jälle ei jaksanud võrku minna. Laisaks olen muutunud. Ma hakkan juba vaba ajaga harjuma. Ei pea igapäev hommikust õhtuni koguaeg "midagi" tegema. Võib ju lihtsalt raamatuid lugeda või metsas jalutamas käia. Või magada! :) Sõpradelt küsin ikka, et mis sa siis peale kooli teed...vastus on...õpin! No mida! koguaeg ei saa ju õppida, isegi mina, kes ma pean enne õppima hakkamist kõik ära tõlkima, ei pea nii palju õppima. Ma teen kõik koolitööd, mis vaja, alati ära ja ikka mul on vaba aega. No mina ei tea, mida nad õpivad, neil on koolis ju lihtne. Nohjah. Võibolla ma lihtsalt ei pea oma hinnete pärast stressama ja seetõttu on ka lihtsam õppida. Unustage hinded ja te saate paremaid hindeid! See on minu moto! :) Ei tea, kas töötab ka?

Homme jäävad jälle matad ära, kool lõppeb 11.30. Sounds great!

Vene keel on siin nii pointless. Tagasi tulles olen ma jälle loll kui lauajalg..niiet ma ei tea, mis ma reaali venes siis peale hakkan. Aga muidu on huvitav, me tutvume vene kirjandusega. Loeme luuletusi ja otsime seda õiget meloodiat. See õps on mingi täielik romantik...natuke liigagi. Turgenjev, Lermontov, Puškin ja teised...
Vene keele kaudu tutvusin ma ka ühe vene neiuga, kes on Venemaal lõpetanud ülikooli prantsuse keele erialal. Ta tuli ka aastaks kogemusi koguma. Aga näed. Õpi, mis sa õpid...keskkond on see, mis paneb rääkima. Minuarust mina räägin paremini! Ennast kiitmast ma ei väsi... :D

Ahjaa...ja ma suutsin seda. Ma suutsin oma famille'lt pigistada välja selle lause, mida ma ootasin, et üks prantslane mulle ütleks. "Saun hakkab südamele, saun on tervisele halb!" Arstid nii vähemalt väidavad! Keegi autoriteet, öelge mulle nüüd, mis on see tõde?
Pärast õhtusööki lobisesime emaga veel tunde minu tulevasest metiere'ist...No mina ei tea ju! :( Ja siis ta uuris, et mis mulle meeldib...no kõik on huvitav ju! Ja siis ta väitis, et ta on märganud, et ma olen jah väääga uudishimulik plika. Ja ka seda, et ma idealiseerin kõike...issi ma olen 17 ja ma idealiseerin kõike. Ideaalne ju! Täpselt nii nagu peab! :) Elu on ikka nii keeruline ja samas nii lihtne, pean oma lapsemeelsuse uuesti üles leidma, siis muutub kõik jälle lihtsaks!

Natuke veel ja siis ongi vaheaaeg!

Bis. :*

Unenägudes olen teiega :)

Tere tere vanakere!
Eile käisin Prantsusmaal prantsuse teatris, mis oli prantsuse keeles. Üldiselt sain aru, aga nendest inside blague'idest ma veel aru ei saa. Niuks. Muidu vahva üritus. Bussiga Pariisi ja tagasi. Teate see bussisõidu ajal valitseb bussis selline lärm nagu oleks mingis mustlaslaagris. Kõik laulavad ja lollitavad nagu prantslased. Pärast etendust tuli Bruno mulle kooli juurde järgi, kell oli siiski juba keskköö ja lapsed üksi tänaval ei käi.

Hommik algas mõnusasti 2 tunnise dissertatsiooniga ehk kirjand kirjanduslikul teemal. Õpetaja ütles, et kui ma teemast mitte muhvigi aru ei saa, siis ta annab mulle lihtsama teema. Aga ma sain! Kirjutasin isegi rohkem kui teised ent tohutute vigadega kindlasti. Kuigi seekord ma üritasin neid artikleid ikka igasse auku toppida, pärast tuleb välja et liiga palju toppisin. :P Ja teemaks oli "Kas võib tõsiseid teemasid käsitleda lihtsameelsel, humoorikal toonil?"...noh minu arust muidugi võib, sest enda üle on ju kõige naljakam naerda.

Ma korraldan ju laupäeval enda juures klassiõhtu, kogu klass on hullult vaimustuses. Klassiõhtu on nende jaoks miskit uut. Palusin neil tuua muusikat, sest minul kaasas ei ole ja pealegi ma ei oma "noortemuusikat". :)

Praegu õues sajab. Natuke märg ja vastik. Loodetavasti vaheaajal, mis algab laupäeval ja kestab 10 päeva nii palju ei saja. Mul on juba nii palju plaane tehtud. Perega sõidame 5 päevaks Bretagne'sse. Francoise lubas minuga Pariisi kondama minna. Ja Mylene tuleb minu juurde FCSJ tööd tegema. Ja ma lähen Silkele külla ja tema tuleb mulle külla. Mul on selline tunne, et päevad said juba otsa. Nojah...Muidugi magada tahaks ka, sest siin näeb koguaeg nii põnevaid unenägusid. Muide unenäod on ainsad, mis veel eesti keeles on, sest ma mõtlen juba prantsuse keeles!!! :D Unenägudes olen ma teiega. :)

Bisous :*

Prantsusmaal kasvavad puu otsas kommid...

Mäletate, ma kunagi rääkisin, et kodu kõrval on mets, kus miljoneid kastaneid lihtsalt tahab sulle pähe kukkuda. Teate, need on need kastanid, mida saab süüa!!! :) Eile käisin ja tõin metsast kotitäie kastaneid ja pärast kaminas siis küpsetasime neid. No mis nii viga elada, kui kommid puu otsas kasvavad. :)

Pühapäev on tore päev ehk head mõtted pealkirja panemiseks said just praegu otsa :)

Niinii, peab tegema kokkuvõtteid. Peab. :)
Koolis on ülinaljakas ja üliraske. No ma ei saaks sellest SVT-st eesti keeles ka aru. Hetkel tõlgime DNA koodi. Varsti võin öelda sinu DNA'd nähes, mis nägu sa oled ja mitmes varvas sul kõveralt kasvab. Ja seda kõike prantsuse keeles. :) Ajalugu lõppes mõneks ajaks ära ja samal ajal võtame geograafiat. Prantsusmaa geograafiat. Ja muide geograafia ei ole siin mingi pilvede ja maavärinate jutt vaid ikka majandus ja rahvastik ja kõik see muu, ainult maailmaks on Prantsusmaa ja maailmanabaks Pariis. Väga huvitav, aga taas ma upun tõlkimiskoguse alla. Ma saan aru, aga ma ei suuda küsimustele kirjalikult, justnimelt kirjalikult ja ortograafiliselt korrektselt vastata. Miks on Pariis välisinvestoritele magus amps? Miks on Pariis organise spatiale(no kuis ma seda tõlgin, haah? - ruumiline asetus vääää, noh see) hea?
Teate ma avastasin kooli CPI(need prantslased ikka armastavad initsiaallühendeid - on eesti keeles selline sõna?), mis on siis lühidalt öeldes raamatukogu. Ei peagi mediateeki jooksma. Raamatukogus saame teha ka oma TPE töösid, meie töö lennundusest areneb ilusti. Ise tunnen end pisut kasutuna, aga ei..tegelikult ikka aitan neid ikka ka. Ükskord Kersti ja Kristjan kasutan ma teidki ära...ükskord. Eks näis.
Järgmine teisipäev on koolis sortie de theatre, ma panin end ka kirja. Enamus muidugi kes sinna lähevad, on L(itterature)-klassi õpilased, aga ka nendega tuleb ju tuttavaks saada.

See nädalavahetus oli exeptionelle - laupäeval EI olnud kooli! Selle asemel oli lastevanemate koosolek kell 8.30, huvitav, kuidas Eestis selline asi vanemate poolt vastu võetaks. Kas keegi üldse ilmuks kohale? Siin on aga vanemad vägaväga huvitatud, kuigi see ei olnud kohustuslik ja mind kui vahetusõpilast ei puudutanud see värk üldse, siis minu "ema" oli seal ikka kõpsti kohal. Pärast siis rääkis, mis õpsid must arvavad. Ja...ma arenen! See on väga paljuütlev, või mis? Aga mina kodus...magasin. Oi, kuidas ma seda mitte midagi tegemist nautisin, aga seda naudingut ei jätku ju kunagi kauaks, sest varsti hakkas igav. Vaatasin selle sarja tööstusrevolutsioonist lõpuni, väga äge. Mulle ikka meeldivad Euroopa filmid, mingi Ameerika crap mulle eriti peale ei lähe. Pärast alustasin tõlkimist, seda ikka jätkub. Õhtupoolikul tulid jälle vanavanemad külla. Nad on nii ägedad! Kuigi vanaisal on nägemisaparaat ja vanaemal kuulmisaparaat,mis koguaeg viliseb, on nendega ikka väga mõnus vestelda. Pühapäeval tuli Bruno ema ka. Lõunaks sõime mingeid linde, mis Bruno oli jahil käies maha lasknud. Eelmine päev ema kitkus neid sulgedest puhtaks...mmmmm......:S Nende küpsed pead vahtisid mulle taldrikult vastu. Aga ma olen tugev, see on kultuur! Magustoiduks oli mingi ülihea kook, mis on kohaliku patissiere'i special. Siin tuuakse palju asju lähedal asuvatest väikepoodidest, kaasaarvatud igapäevane leib( ehk sai), mida ma järk-järgult ikkagi sööma õpin. Muidugi käiakse kord nädalas ikkagi centre-comercial'is ja see on ikka täielik komöödia, sest kogu linn on poes laupäeval. Siis on seal kõik puupüsti täis ja piima ostmine võtab aega kolm tundi ja ma ei liialda. Parkimine on suur-suur probleem. Bruno sõtis oste tegema, paari tunni pärast helistas, et tulge mulle teeotsa, mis on keskusest kaugel, järgi, ta ei saanud oma autoga parklast kuidagi välja, sets autode järjekord oli liiga pikk. Õhtul(öösel) peale õhtusööki läksime jalutama ja tõime auto parklast ära. See on ikka täielik komöödia tõesti. Nädala sees on vaikus, sest on töö ja peale tööd on õhtusöök perega, keegi ei välju kodust. Ja pühapäeviti on poed ju suletud. Noojaahhh...
Õhtuks tegime taas plat Estonian. Kartulivorm seentega. Magustoiduks tegin ka vanavanematele oma firmamagustoitu. :) Nii naljakas, ma söön siin rohkem eesti toite kui Eestis, aga võibolla, ma Eestis lihtsalt ei osanud seda märgata ja hinnata. Kama lõhn on tõesti väga mõnus. Ma nuusutasin kama ja õhksin, et oh nii hea ja Francoise nuusutas ja ütles, et sel pole ju mingit lõhna. Nojah, eestlase nina on ikka eestlase nina. :D
Olgu, saigi nüüd natuke jälle kirjutatud...eks siis kunagi jälle!

Régina
Bisous :*