Ma kuulutasin õhtusöögi lauas, et ma olen oma elust 4 kuud veetnud Prantsusmaal! Vägev, kas pole? Aga siis Francoise küsis, kas ma igatsen kodu ka. Mina ikka et eieieiei! Kõik on ju supersuper.
Kõik ongi super!
...aga, mul on tõsiseid probleeme oma tõeliste tunnete näitamisel. Tahan nutta, ei ole miskit kurba, lihtsalt tahan nutta. Ma ei ole veel kordagi siin ühtegi pisarat valanud (v.a. siis kui ma ühekorra tantsupeo videot vaatasin ;))...olen nagu mingi kivitükk, naeratus näol. No kurat küll!
Ah...
ootan...
...ja ootan edasi...
Bisous :*
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment