Eile ja täna maadlesin prantsusekeelse kirjandi kallal. Tegelikult oli meil reedel ühetunnine kirjand, mis siis tegelikult pidi olema ühe G. Flaubert' romaani lõigu kommentaar, aga kuna ma tõlkisin terve tund seda lõiku (loll olin, sest tegelikult ei muutnud need omadussõnad jutu mõtet, üldiselt ma saan ju kõigest aru) ja kümme minutit enne tunni lõppu avastasin, et ma ei olnud veel miskit kirjutanud. Palusin õpetajalt, et ehk võin ma kodus lõpetada. jaaa. Aga kodus on see veel raskem, sest ma tahan ju õigesti kirjutada. Siin on kommentaaride kirjutamiseks kindlad reeglid. Ja otse ei saa ju tõlkida...selleks, et prantsusekeelset kirjandit kirjutada, pean ma mõtlema prantsuse keeles. Üle-üldse on kirjalikul eksamil kirjutada kirjaduslikul teemal kommentaar, kirjand ja leiutis(ehk siis ise välja mõelda ette antud teemal lugu, dialoog, luuletus vms.) Lisaks on veel suuline eksam, kus sa pead olema valmis tutvustama aasta jooksul tundides läbi võetud tekste. Ja siis veel kirjalikult mingid küsimused...Eestis ainult kirjand...mis enamasti ei olegi kirjanduslikul teemal ja asi ants. Aga me ei karda raskusi.
Siis maadlen selle kohustusliku kirjanduse kallal...ei ole raske, aga võtab aega.
Samuti maadlesin Rahukale kirjatüki kirjutamisega...ei ole lihtne seda kolme kuud paari lausesse panna.
Teate, et teisipäeval on siin koolis manifestatsioon. Ja pealelõunal lähevad kõik Pariisi, kuhu on tulnud ka kõik teised koolid, et protestida mingi uue koolireformi vastu, mis lubaks klassidesse kuni 40 õpilast ja veel miskit. Aga paljud õpilased ei saa arugi, mille vastu nad võitlevad...lihtsalt prantsuse kultuur on REVOLUTSIOON! Ei mingit arutelu - kohe revolutsioon...
Koolis on ka tore. Appi! Mul tuli meelde. SVT õpetaja küsitleb mind suuliselt. See oli liiga naljakas. Tunni algul ikka küsib koduseid töid jne. aga tavaliselt mind kunagi ei küsita ja kui ta äkki ütles Rešina....mul kohe pea õlgade vahel, et mis...mis...mis ta minust tahab. Hakkama sain...aga lihtsalt täiega ära ehmatas. Ja laupäeval jälle. Kui ta mind nüüd iga tund küsitlema hakkab....oioioioi....ma pean ju kõiki kodutöid korralikult tegema hakkama. :) Aga ma olen hullult rahul, mulle meeldib kui ma ei ole tühi koht. Ma olen nagu iga teine.
Jälle oli mata kahetunninetöö raskuskeskme peale. Ma ei ole loll, aga ega ma eriti tark ka ei ole. :) Selline harju keskmine.
Järgmine nädal on conseil de classe - ehk siis mingi nõukogu ehk kõik õpetajad ütlevad sulle sinu kõik keskmised hinded ja siis kommenteerivad kas sa arened või taandarened ja annavad nõu, mida sa teistmoodi peaksid tegema.
Täna oli jälle grand repas...iga pühapäev on minuarust...Bruno ema ja Francoise' tädi tulid meile külla. Me sõime merekarpe...need mis hamba all häält teevad. mmmmm..... :D Ja siis tõelist šokolaadiekleeri.... mmmmm......
Teate söögist võib eraldi blogi teha...kirjutan iga päeva menüü üles...ja ikka ei leia ühtegi ühesugust päeva.
Silke otsib ikka peret...minu vahetuspere pakkus, et ta võib mõneks ajaks meile elama tulla. Mõnes mõttes oleks ju lahe, aga tegelikult ma üldse ei taha. Olen isekas jah...aga tahan üksi teha läbi need katsumused...
Pole katsumusi...on ainult rõõmud, põnevused ja väljakutsed!
Bisous :*
No comments:
Post a Comment