Kultuurišokk

Täna sain ma päris kultuurišoki! :)
Noh..tegemist ei ole siiski üldise kultuuri vaid ainult koolikultuuriga, aga siiski... Mul oli jälle see täiesti mõttetu füüsika-keemia, mille õpetaja ei oma mitte mingisugust autoriteeti. Olgu, tund nagu ikka, õpetaja muliseb ees, kogu klass lärmab ja loobib lennukeid. Äkki paiskub uks lahti ja klassi tormab mingi teise klassi poiss krabab Sami pinali ja jookseb välja. Noh..kogu klass on suht naerukrampides, sest õpetaja ei märganud mitte kui midagi. Noojah...natuke mürglit ja läheb tund edasi. Äkki paiskub taas uks lahti ja see sama tüüp tormab sisse ja hakkab näideldes seda sama Sami't peksma. Ma mingi Whaat!! Täitsa šokk, ülejäänud klass naerab end ribadeks. Õpetaja oli ka suhteliselt ehmatanud, jooksis tollele tüübile järgi ja jälle kogu klassil mille üle naerda, sest tahes mida see õps ei tee, see paistab ikka imelik. Ta on imelik! Aga noh...säh sulle kultuuri! Teised pärast irvitasid, et jaaaa....Prantsusmaal on koguaeg niimodi...NOT!

Tunni ajal tegeletakse paberlaevukestega. No mina ei tea, kas ma olne keskkooli või lasteaeda sattunud. :D:D

Aga eile ma jälle ei jaksanud võrku minna. Laisaks olen muutunud. Ma hakkan juba vaba ajaga harjuma. Ei pea igapäev hommikust õhtuni koguaeg "midagi" tegema. Võib ju lihtsalt raamatuid lugeda või metsas jalutamas käia. Või magada! :) Sõpradelt küsin ikka, et mis sa siis peale kooli teed...vastus on...õpin! No mida! koguaeg ei saa ju õppida, isegi mina, kes ma pean enne õppima hakkamist kõik ära tõlkima, ei pea nii palju õppima. Ma teen kõik koolitööd, mis vaja, alati ära ja ikka mul on vaba aega. No mina ei tea, mida nad õpivad, neil on koolis ju lihtne. Nohjah. Võibolla ma lihtsalt ei pea oma hinnete pärast stressama ja seetõttu on ka lihtsam õppida. Unustage hinded ja te saate paremaid hindeid! See on minu moto! :) Ei tea, kas töötab ka?

Homme jäävad jälle matad ära, kool lõppeb 11.30. Sounds great!

Vene keel on siin nii pointless. Tagasi tulles olen ma jälle loll kui lauajalg..niiet ma ei tea, mis ma reaali venes siis peale hakkan. Aga muidu on huvitav, me tutvume vene kirjandusega. Loeme luuletusi ja otsime seda õiget meloodiat. See õps on mingi täielik romantik...natuke liigagi. Turgenjev, Lermontov, Puškin ja teised...
Vene keele kaudu tutvusin ma ka ühe vene neiuga, kes on Venemaal lõpetanud ülikooli prantsuse keele erialal. Ta tuli ka aastaks kogemusi koguma. Aga näed. Õpi, mis sa õpid...keskkond on see, mis paneb rääkima. Minuarust mina räägin paremini! Ennast kiitmast ma ei väsi... :D

Ahjaa...ja ma suutsin seda. Ma suutsin oma famille'lt pigistada välja selle lause, mida ma ootasin, et üks prantslane mulle ütleks. "Saun hakkab südamele, saun on tervisele halb!" Arstid nii vähemalt väidavad! Keegi autoriteet, öelge mulle nüüd, mis on see tõde?
Pärast õhtusööki lobisesime emaga veel tunde minu tulevasest metiere'ist...No mina ei tea ju! :( Ja siis ta uuris, et mis mulle meeldib...no kõik on huvitav ju! Ja siis ta väitis, et ta on märganud, et ma olen jah väääga uudishimulik plika. Ja ka seda, et ma idealiseerin kõike...issi ma olen 17 ja ma idealiseerin kõike. Ideaalne ju! Täpselt nii nagu peab! :) Elu on ikka nii keeruline ja samas nii lihtne, pean oma lapsemeelsuse uuesti üles leidma, siis muutub kõik jälle lihtsaks!

Natuke veel ja siis ongi vaheaaeg!

Bis. :*