etapp N°2

Jälle kolmapäev. Asi hakkab juba rutiinseks muutuma. :) Aga ei hakka, kultuurišokini on veel palju maad, sest niipalju huvitavat on ümberringi. Kuigi nüüd hakkab juba põnevaks muutuma ka see, mis minu sees toimub. Huvitav on jälgida, kuidas toimub kohanemine klassis. Väga palju sarnast näen enda käitumises ja mõtetes, kui ma aasta tagasi Reaalkooli "imbusin". Algul tundub kool hästi agressiivne koht, niipalju inimesi lärm ja müra. Hakkad alguses ühe inimesega suhtlema, siis teisega, aga ikkagi tunduvad inimesed kuidagi võõrad. Mingi hetk läheb kanal lahti ja äkki on pea kõik koolist sinule vähemalt tere öelnud. :) Nii et nagu te aru saate, siis olen ma jõudnud teise etappi. :) Sain aru, et tuleb küsida kasvõi kõige lihtlabasem küsimus a la mis kell on? või Mis klassis sa käid? ja siis tuleb läbida klassikaline osa...oo Eestis elad jah...see on ju kaugel?...Kas teil seal ikka kinod on?...Kas te räägite vene keelt?...Miks sa siin oled? :D ja seejärel jätkub tavaline jutt ning on taas üks tuttav juures, kellele tervituseks peab bisou'd tegema. :) Nii ma siin endale sõpru kogun. Olen kollektsionäär. :DTäna käisin peale kooli võrkpallitrennis. Ei ole nii palju vaba ajaga harjunud, et otsin endale aina juurde ja juurde, mida teha...varsti juhtub nagu alati...aga õnneks hoiab olukorra kontrolli all ühine õhtusöök kodus. :)Peale blogi kirjutamist hakkan koduseid töid tegema. Praegu istun aias...enne ronisin tooliga puu otsast ploome võtma...loodan, et keegi ei näinud. :P Enam nii soe ei ole, aga ikkagi kampsunit ei pea küll panema. :) Kõrvalaias jalutavad mingid faasanid-kuked-kalkunid ringi ja kell lööb iga veerand tunni tagant. Mulle meeldib. Mulle meeldis aja möödumine ka Toompea vaateplatvormil Tallinnas, seal oli ja arvatavasti on ka praegu kirikukell. :)Tahaks midagi põnevat ka koolist kirjutada, aga see on ju nagu ikka...ainult prantsuse moodi. Eile pidin lugema La Fontaine valme prantsuse keeles. Olgu, tunnistan, ei saanud hästi hakkama. Bruno tuli appi, tema ka ei saanud. Valmid pidavat olema nii vanas prantsuse keeles. :) Aga ära ta mulle sisu enam-vähem seletas, nii et järgmisel päeval sain tunnis ikka kaasa teha. Muide siin on õppeaine, mis on hästi sarnane uurimistöö alused kursusele reaalis, kas tõesti ma pean veel neid uurimistöid tegema... :S :D Oh, mõtlesin et põgenen eest ära, aga ikka saab see uurimistöö mind kätte. :)Muide ma mõtlesin välja, miks prantslaste eluiga nii pikk on. Prantslastel ei ole mitte kuskile kiiret. Elu jaoks on aega. Minuga sama vana "õde" vaatab iga päev multikaid ja Disney kanalil neid üle mängitud noortesarju. Mees(naine) ja lapsed võetakse keskmiselt hiljem kui Eestis. Ning ligi 90-aastased vanavanemad ei ole nõdrameelsed kõbid vaid elurõõmsad vanakesed. :) Olgu võib-olla on väikene osa ka tervsilikul toitumisel ja muul sellisel, aga ikkagi asi hakkab mõtlemisest...kiitke mind või lükake ümber. Aga mind ikkagi tüütab pidevalt multikaid vaatav 18-aastane "õde"...ent jään ellu. :) (multikad on ju prantsuse keeles. :D)