*

Heihopsti!

Ma lasin oma juuksed maha lõigata!

Olgu, lähme nüüd edasi.

Eile käisime perega Pariisis jalutamas. Tahtsime minna Luxembourg'i aeda, aga kuna on juba talv, siis kella 5-st pannakse juba pargid kinni. Sõitsime mööda Champs-Elysee'd juba on kõik need jõulutuled väljas. Jõuluturg. Ja kõik nii ilus. Õues oli täielik koerailm, aga ikka turiste oioioi kui palju. Käisime siis lõpuks seal Dubois'de kunstiäris. Ja see ei ole mitte tavaline kunstiäri. See on Pariisi üks vanimaid butiike (aastast 1861). Selle asutas Bruno, minu vahetusisa, vanaisa...hetkel peavad seda Bruno kaks venda. Sealt kunstiärist käivad omale kunstitarbeid ostmas päris-päris kunstnikud. Mulle näidati kõik pilte, kes seal on käinud. wawwawiva... :) Pärast jalutasime veel natuke Ladina Kvartalis, nägin siis lõpuks Sorbonne'igi ära. Aga nagu ma juba enne ütlesin, õues oli täielik koerailm, siis me kaua õues ei tahtnud olla. Käisime mingis sallipoes, kus oli vist sadamiljon erinevat salli igaltpoolt maailmast, et teha jõuluoste. Jaaaa......siin alustatakse varakult. Eks nad siis seal valisid mingi mõnedkümned välja. Ja jälle mul kästi valida, et mida mina siis tahan. Koguaeg mulle ostetakse midagi. Natuke piinlik hakkab juba. Valisin siis pisikesed kõrvarõngad...aga see selleks, see ei ole üldse nii tähtis, kui see, et ma avastasin äkki, et seal olid sallid, mis on pärit TALLINNast. Noojah...maailm on ikkagi väike.

Pärast läksime õhtusöögile jälle mingisuguste sõprade juurde. Aga ma armastan neid õhtusööke, hästi saab süüa ja hästi saab vaielda. Jah, seekord ma läksin ikka täiega äksi täis, gripivaktsiin! Mu vahetusema ikka surub mulle peale, et see on ikka mutanteerunud gripp ja see on ohtlik. Inimesed ju surevad! Teate, et Prantsusmaa on ostnud rohkem gripivaktsiine, kui siin on elanikke. raharaharaha. Olgu, ma ei taha sellest rohkem rääkida. Lihtsalt vahetusõest hakkab kahju. Aga juttu jätkus, nagu alati, kaukaskauakskauaks. Ja süüa saab ka alati niiiiii hästi. Nad lihtsalt oskavad seda tõeliselt hästi nautida. Ja need veinid ja need juustud. Oh...jah...õnneks on mul veel aega seda nautida. :)

Selle pere poeg on mingi hull kunstnik. Ta näitas oma joonistusi. Ossssapoissss....

Teine poeg on mingi hull tehnik....näitas oma kokku pandud jubinaid. vääääoooo

Koolis läheb väga-väga hästi. Kõik on nii sõbrad ja see on nii tore. Ja siin on ikka täielik skandaal selle keemia-füüsika õpsiga, aga see on nii pikk ja naljakas jutt...et ma lihtsalt ei viitsi rääkida. :)

Täna lihtsalt pikk hommik...

Bis. :*

Küll ma olen ikka tubli!

Täna oli conseil de classe - Mu kõikide ainete keskmine hinne on 12,45. Klassi keskmine oli 10,12. Kas ma pole mitte tubli. Muidugi minu inglise keele 18/20, kisub keskmise üles, aga siiski...kõik muud ained ju ka. Ma olen nii rahul. Kõik õpetajad kiitsid mu keelelist arengut. Suuliselt saan kõigega hakkama, nüüd tuleb kirjalikuga hakata vaeva nägema.
Kõigil nii hästi ei läinud, nii mõnedki ei talu kriitikat ja väljusid nõukogu ruumist pisarsilmil.
Eestis klassinõukogu ei ole, siin on iga trimestri lõpus. Kõik õpetajad annavad konstruktiivset kriitikat sinu hinnete, suhtumise, käitumise ja muu sellise kohta.

Ja veel...
Mulle tahetakse teha seagripi vaktsiini...kogu Prantsusmaal tehakse kõigile õpilastele(, kes tahavad) ja nende vanematele tasuta vaktsiin. Mulle antakse pea igapäev mingi uus paber mis tutvustab grippi, haiguse kulgu, vaktsiini jne. Ma ei taha seda vaktsiini! Ja siis ikka õpetajad ikka seletavad, kui vastutustundetu on seda vaktsiini mitte teha. Blablabla ja blablabla. Minuarust mul´seisab juba viies paber laual. Reedeks pean oma otsuse paberil koolile viima.

Aga mina olen rõõmus...

Bis. :*

pettunud

Suhteliselt pettunud...

...see manifestatsioon on lihtsalt nalja tegemine. Jah, ma olen eestlane ja võtan kõike liiga tõsiselt, aga see mis täna toimus oli lihtsalt lasteaed. Noored jooksevad ümber maja ja otsivad aiaauku, kust välja saada, sest et kooliväravad olid lukku pandud. Noh ja vahetunni ajal sai muidugi välja, teised läksid Pariisi manifesteerima, aga mina...tean ja tunnen YFU reegleid ja ei olnud nagu tunnet ka, et hirmsasti tahaks minna.

Kuna koolipäev lõppes normaalsest varem...siis skaipisin, magasin ja tõlkisin seda romaani...ma olen rohkem kui pool juba lugenud. :)

Õhtul tuli mingi sõber perele külla...jälle õhtusöök. See on see Francis, kelle juures ma võtan vastu vastu uue aasta 2010! Ma sõidan aastavahetuseks lennukiga Touluse'i, mis on peaaegu, et Hispaanias ehk siis lõunas...kus on alles väga soe. :) Natuke uskumatu tundub, aga...

Teate, et ma tean, mis on prantslaste rahvussport(peale jalgpalli, mida na praegu jälle telekast vaatavad)...see on MITTEMIDAGItegemine...nad on siin väga meistrid selle peale. Lihtsalt lasevad elu mööda. Ega's minagi ei tõmble enam ringi...lihtsalt tšillllll....

Bis.

kakeldes keelega

Kõik läheb suurepäraselt.


Eile ja täna maadlesin prantsusekeelse kirjandi kallal. Tegelikult oli meil reedel ühetunnine kirjand, mis siis tegelikult pidi olema ühe G. Flaubert' romaani lõigu kommentaar, aga kuna ma tõlkisin terve tund seda lõiku (loll olin, sest tegelikult ei muutnud need omadussõnad jutu mõtet, üldiselt ma saan ju kõigest aru) ja kümme minutit enne tunni lõppu avastasin, et ma ei olnud veel miskit kirjutanud. Palusin õpetajalt, et ehk võin ma kodus lõpetada. jaaa. Aga kodus on see veel raskem, sest ma tahan ju õigesti kirjutada. Siin on kommentaaride kirjutamiseks kindlad reeglid. Ja otse ei saa ju tõlkida...selleks, et prantsusekeelset kirjandit kirjutada, pean ma mõtlema prantsuse keeles. Üle-üldse on kirjalikul eksamil kirjutada kirjaduslikul teemal kommentaar, kirjand ja leiutis(ehk siis ise välja mõelda ette antud teemal lugu, dialoog, luuletus vms.) Lisaks on veel suuline eksam, kus sa pead olema valmis tutvustama aasta jooksul tundides läbi võetud tekste. Ja siis veel kirjalikult mingid küsimused...Eestis ainult kirjand...mis enamasti ei olegi kirjanduslikul teemal ja asi ants. Aga me ei karda raskusi.

Siis maadlen selle kohustusliku kirjanduse kallal...ei ole raske, aga võtab aega.

Samuti maadlesin Rahukale kirjatüki kirjutamisega...ei ole lihtne seda kolme kuud paari lausesse panna.

Teate, et teisipäeval on siin koolis manifestatsioon. Ja pealelõunal lähevad kõik Pariisi, kuhu on tulnud ka kõik teised koolid, et protestida mingi uue koolireformi vastu, mis lubaks klassidesse kuni 40 õpilast ja veel miskit. Aga paljud õpilased ei saa arugi, mille vastu nad võitlevad...lihtsalt prantsuse kultuur on REVOLUTSIOON! Ei mingit arutelu - kohe revolutsioon...


Koolis on ka tore. Appi! Mul tuli meelde. SVT õpetaja küsitleb mind suuliselt. See oli liiga naljakas. Tunni algul ikka küsib koduseid töid jne. aga tavaliselt mind kunagi ei küsita ja kui ta äkki ütles Rešina....mul kohe pea õlgade vahel, et mis...mis...mis ta minust tahab. Hakkama sain...aga lihtsalt täiega ära ehmatas. Ja laupäeval jälle. Kui ta mind nüüd iga tund küsitlema hakkab....oioioioi....ma pean ju kõiki kodutöid korralikult tegema hakkama. :) Aga ma olen hullult rahul, mulle meeldib kui ma ei ole tühi koht. Ma olen nagu iga teine.

Jälle oli mata kahetunninetöö raskuskeskme peale. Ma ei ole loll, aga ega ma eriti tark ka ei ole. :) Selline harju keskmine.

Järgmine nädal on conseil de classe - ehk siis mingi nõukogu ehk kõik õpetajad ütlevad sulle sinu kõik keskmised hinded ja siis kommenteerivad kas sa arened või taandarened ja annavad nõu, mida sa teistmoodi peaksid tegema.

Täna oli jälle grand repas...iga pühapäev on minuarust...Bruno ema ja Francoise' tädi tulid meile külla. Me sõime merekarpe...need mis hamba all häält teevad. mmmmm..... :D Ja siis tõelist šokolaadiekleeri.... mmmmm......

Teate söögist võib eraldi blogi teha...kirjutan iga päeva menüü üles...ja ikka ei leia ühtegi ühesugust päeva.

Silke otsib ikka peret...minu vahetuspere pakkus, et ta võib mõneks ajaks meile elama tulla. Mõnes mõttes oleks ju lahe, aga tegelikult ma üldse ei taha. Olen isekas jah...aga tahan üksi teha läbi need katsumused...

Pole katsumusi...on ainult rõõmud, põnevused ja väljakutsed!

Bisous :*

Foot!!!

Kõik...absoluutselt kõik vaatavad hetkel Prantsusmaal jalgpalli. Mäng on Prantsusmaa-Iirimaa. Laulsime algul kõik kõva häälega hümni kaasa. Hetkel on veel seis veel 0:0! :D

Kool nagu ikka, aga teate, et ma loen juba prantsuse keelset kirjandust pea sama vabat nagu inglise keelsetki(seega paari sõna peatükist ei tea), aga ei mingit sõnastikku...ma saan ikka kõigest, mis toimub aru. Aga ma pea ruttu tegema, sest järgmisel nädalal on juba lugemiskontroll. Matas saan aru ja ei saa aru ka. Aga enam ei ole küsimus keeles. Füüsika-keemia still sucks, but I can make it. :)

Täna ju kolmapäev ja kool ainult hommikupoolikul, pealelõuna veetsin sõpradega hängides...haha...nüüd ma sain alles teada, mida siin peale kooli tehakse. Lihtsalt tšillitakse ringi...noh jah suitsetatakse ka...mina ei suitseta! Ja siis lihtsalt parleeritakse. Õues on ka ju nii mõnus olla, sest jälle on pea 15 kraadi ja päike pasitab, mina ei saa sest ilmast aru...homme niikuinii sajab ja ülehomme on rannailm. :)

Aga siiski kõige tähtsam - FOOOOOT!!!!!!
Kõik vahivad suurte silmadega televusserit ja lärmavad ja kargavad aeg-ajalt püsti ja siis närivad küüsi ja tunnevad end muidu hästi. :)
FOOOOOOT!!!!!

Bisous :*

Ei jõua kogu elu üles kirjutada

Jupikesi nädalavahetusest

Niiiiii palju toimub kogu aeg...lihtsalt ei jõua blogi kirjutama.

Laupäeva alustasin koolis. Peale kooli avastasin, et kodus olid mingid külalised...grand repas. Siis kihutasin Pariisi. Tormasin koos Silkega enda juurde tagasi ja õhtul klassivenna sünnipäevale. Veits tihe päev või mis...aga see on vaid algus. Põhapäeval käisime jälle Pariisis. Põärastlõunal tui Silke vahetusisa meile tuuri tegema....jõudsin õhtul kell 8 koju...ja ma lihtsalt vajusin, ei jõudnud isegi teistele tere(bisou) öelda....lihtsalt vajusin diivanisse...

Olgu nüüd natuke põnevaid detaile ka.

Laupäevasest lõunasöögist, nagu ikka mõned tunnid, sajad käigud...aga kuna mul tegelikult oli kiire(Pariisi oli ju vaja jõuda), siis koguaeg oli kellatiksumise hääl kõrvas. Pariisis otsustasime seekord Lafayette'i ja Printamps' kvartalit avastada. Teate need jõuluvitriinid ja need hiiglaslikud lukskabuamajad. ja need rahvamassid. vägev ja väsitav. Lõpuks ostsin kaks makrooni...prantsuse patisserie üllitis, küpsised, mis pole tehtud jahust vaid mandlipulbrist. veits nämmad. :)

Siis rongiga tagasi Taverny'sse, ma võtsin Silke kaasa, et ka tema saaks osa sünnipäevapeost. Sest noh, ega mei siin ju sõpradega priisata ei ole. Koju jõudes olime hullult vässud...magasime pool tundi...ega see ostlemine ju lihtne ei ole. Hakkasime minema, tahtsin poest läbi minna, et mandariine osta...no täitsa lõpp...hull mandariini isu tuli peale, sest siin ollakse siiski tagasihoidlikud ja süüakse üks mandariin õhtuks, mitte kilode viisi nagu meie kodus Eestis. Aga kuna kell oli siiski juba 7 siis kõik poed olid juba kinni...mul oli mingi whaaaaattt!!! Lõpuks mingi nurgapealse urka leidsime.

Pidu! Prantslased oskavad pidu pidada. Tarbitakse meelemürke, aga tõesti võrreldes eestlastega väga vähe. Väga vähe. Aga tantsitakse selle eest poole rohkem. Ma veetsin tõesti väga mõnusa õhtu. Ja ma avastasin, et mul on siiski väga palju tuttavaid, kes elavad minu läheduses. Öösel saadetakse kõik tüdrukud, ka Regina ja Silke, ilusti koju.

Pühapäeval peale hommikusööki läksime Slikega rongi peale, ah ei enne veel käisin raamtupoest läbi, et tühistada tellimus, sest ma olin romaani, mida ma lugema pean leidnud Lafayette librarie'st. Aga muidugi olin ma suutnud tšeki ära kaotada. Ärge arvake, et ma nii palju ka muutun, sest ikka ma kaotan kõik vajalikud paberid või jään alati hiljaks. Sellised asjad ei muutu nii lihtsalt. :D Ikka veel on minu pea täielik tuulepea. Aga ma oskan ju teha armast nägu, nii et oma raha ma tagasi sain. Juhei. Aga selleks peab oskama prantsuse keeles vaielda....nänänänä hakkama saan. Noh...rongist jäime me selle intsidendi tõttu muidugi maha. Pole hullu. Järgmine tuli juba 15 min. pärast.

Pariisis jalutasime Montparnasse'il. Need väljakutel, tänavatel ja surnuaial, kuhu on maetud paljud kuulsaid inimesi. Näide Janikale - minu oma silm on näinud Charles Baudelaire' hauda. Vaata nüüd oma raamaturiiul ilusti üle ja siis ütle vau!

Siis tormasime metroo peale, et Notre-Dame ees kokku saada Silke isaga. Ta on giid. Hetkel töötab ta Orsay muuseumis, aga ta on töötanud Louvre's, Notre-Dame's ja igal pool mujal. Mis tähendab, et tal on kaart, mis lubas meid kohtadesse, kuhu normaalsed inimesed ei pääse. See on nagu tõeline privileeg. Ja avastada Pariisi giidiga...on veel vägevam privileeg. Ronisime üles Notre-Dame(ei oodanud selle hiigelpika järjekorra lõpus), nägin seda suurt kella, mida lüüakse vaid väga erilistel puhkudel...ja uurisime sealt ülevalt binokliga Pariisi. Väga vägev. Ma nägin sealt isegi inimesi, kes ronisid üles Montmartre't, kuigi see Notre-Dame'st päris kaugel. Ja need kujud, teate küll ju Jumalaemakirikukellalööjast, need kujud, mis räägivad. :D Siis läksime Saint-Chapelle, kahekordne kirik, kus ma kunagi käinud ei ole, sest seal on alati liiga pikk turistide järjekord. Aga ei mingit järjekorda seekord. :) Väga huvitav, nüüd ma saan aru, miks prantslased armastavad BD-sid...need on juba vanavanakirikutes. Uurisime binokliga neid kõrgeid vitraaže, iga pilt räägib miski loo. Tutvusin palju kunstiajalooga, aga teile ma seda küll siin ümber jutustama ei hakka.

Käisime vaatamas ka Pariisi "vanglat", see kus Marie Antoinette ja Louis XVI ootasid oma giljotiinisurma. Kõik see ajalugu ja need vangikambrid. Njah...ajalugu on natuke julm. Kuna möödunud oli juba tunde, siis jalutasime veel vaid ringikese ümber Cite ja St. Louis'i, mööda Seine kaldaid. Võtsime jäätise...ma armastan kastanijäätist, see on nii hea. Ja siis tagasi rongi, et sõita koju, rongis ma lihtsalt magasin. Kodus ma pärast lihtsalt magasin. Öösel tegin natuke veel koolitöid ja siis jälle lihtsalt magasin.

Eile kool ja täna kool...kuigi eile jäid jälle paljud tunnid ära. Siin on see süteem ikka väga imelik...päevas nagu ühtegi tundi ei olegi, aga kool lõppeb 5-st. Aga mulle sobib, ma saan siis oma keelt praktiseerida, kuigi ma olen juba ammu ära unustanud et ma tulin siia keelt õppima. See tuleb iseenesest. Mõnikord tuleb see ka meelde, siis kui grammatika näkku paneb või nii. Aga muidu elu on jälle lill.

Bisous :*

Aeg läheb ja läheb...aga ära ei lõppe

Noh, ma siis ruttu kirjutan ka miskit...muidu läheb juba liiga paljuks...

Laupäeval, peale kooli, käisin Pariisis centre Pompidou's - moodsa kunsti muuseumis. Teate küll, see värviliste torudega imelik hoone Pariisi kesklinnas. Järjekord jälle mõned kilomeetrid, aga see liigub vägaväga kiiresti. Njah...igast asjast, kui väga tahta, saab teha kunsti...või noh kui sa ütled, et see on kunst, siis see ka on kunst. Mõni on ju täitsa andekas, näiteks täiesti valge paberileht ja pealkirjaga "Kunst". Aeg läks väga ruttu, peale paari tundi oli ainult üks korrus vaadatud. Lubasime Silkega tagasi tulla...kunagi. :) Ma arrrmastan Pompidou raamatupoodi. Noh tegelikult ma armastan kõiki raamatupoode. Üleüldse on siin Pariisis nii palju põnevaid poode...ja nii hea on butiike kammida, kui sa tead, et sul on economiser, ei pea muretsema, et kas osta või mitte. Muidugi mitte osta, aga ikka väga kenijaalseid asju leiab. asju.asju.asju. Inimesed on ka siin ikka vägevad...muidugi leidub ka mitte nii meeldivaid frukte, aga üldistusi meeldib meile ju teha. Õhtul siis koju. Perega läksime restorani ja kinno mingit bruusvillise paska vaatama, aga prantsuse keeles...nii et ca va... :D

Pühapäeva magasin vist maha. Aa...käisime seda romaani siis otsimas, mida ma lugema pean. Seda muidugi enam ei olnud raamatupoes, tellisin siis kirjastajalt uue, mis saabub nii nädalate pärast, aga siiski saabub. Ma ju tahan BAC'i teha...mhm... Õhtul siis tegin kooliasju aaajaaaa vaatasime tanstupeo videot! Aga noh...emotsionaalseks kisub ainult minul. Teised olid jajah põnevpõnev ja siis lähevad oma tuppa arvutiga mängima. :D

Esmaspäev

kool

Ma võtsin raamatukogust esimest korda inglise keelse raamatu. Mind valdas tohutu rahulolu, kui ma sain lihtsalt lugeda...lihtsalt lugeda...mmmmm..... :D

Teisipäev

kool

kekas on uus periood...teeme acrosporti ehk võimlemine ehk siis tegelikult mingid püramiidid, kukerpallid ja muu säärane...aga kui eestis tegin ära pääsukese...hinne 5...siis siin on need püramiidid ikka juhhuuuiuiiaaa...nagu päris tsirkuseartistid. Aga ma sain suurepärastelt hakkama. :) Aa...päeval oli keem-füüs töö - KÕIK feilisid. Füüsika osa imelihtne...tegin hopshopshops ja valmis...aga see keemia...ma ei saanud küsimusestki aru...arvuta n1 või n2 või n3 ja tee skeem...aga mille kohta???? :D Pole hullu, nagu ma aru sain, siis teised ka e saanud aru.

Kolmapäev - ferie - VABA PÄEV - I MS lõpu mälestuspäev - paraad Champs-Elyseel - presidendi kõne - ja kõike muud

Teisipäeva õhtul tuli Silke minu juurde. Õhtul tšillisime niisama, rääkisime minu vahetusvanematega tunde...miks on olemas Eesti või Belgia...see on nende jaoks ikka suur küsimärk. Öösel vaatasime mingit filmi, mis ei olnud väga huvitav...aga ikkagi vaatasime. Kolmapäeval näitasin Silkele ümbrust. Kooli ja linna. Pärast võtsime koera ka kodust ja läksime metsa. Noh jalutama muidugi. Õnneks keegi veel naudib enese liigutamist, minuarust me vähemalt kolm tundi jalutasime ringi...ehk siis hommikusöögist lõunasöögini. Pärats lõunasööki viis Francoise meid Van Gogh'i muuseumi, mis on ühes linnakeses Pariisist põhjas. Noh...tegelt muuseum oli ferie puhul suletud, aga me nägime tema maja ja maale ja mis kõige tähtsam kõiki neid kohti, mida ta maalinud on...nagu reaalselt ka....ma tõesti tundsin need kohad ära...see kirik ja need põllud ja see hotel de ville ja muidugi me nägime ka tema hauda. Mina enam tõesti ei tea, kuidas oma vahetusperele aitäh öelda. Silkele meeldis ka väga. Ja ilm oli ikka nii ilus, kuidagi see valgus ja need põllud ja need põlluvahe teed...päris loodus Prantsusmaal siiski eksisteerib. :)Õhtul saatsin ta rongi peale ja hakkasin tõlkima-tõlkima-tõlkima.

Neljapäev

SVT oli seekord nagu väga rõve katse. Igale lauale anti (koera)maks, mille pidi siis kääridega tükkideks lõikama ja vette panema ja siis vee glükoosisisalduse ära mõõtma. Nüüd tean, et maks on üks hea koht, kuhu oma glükoosi koguda. Aga neljapäev ongi alati katsete päev...kõigil valged kitlid seljas....nagu ühes õiges ameerika noortefilmis. :D Pärast veel ühed järkekordsed maailmatüütumad tunnid selle tohutult ebakompetentse füs.keem. õpetajaga...ja veel geo ja vene...ja nüüd istungi kodus.

Mindki kutsuti sünnipäevale...nii et integratsioon toimib. :)

Eks siis jällekirjutamiseni

:) Bisous :* :)

Issi!!!

Head isadepäeva!

Kallis oled.

Regina :*

Kiitke mind!!!

Mind hinnatakse...juuhuuuu!!!

Mul oli klassiga võrreldes täitsa keskmine hinne. Kas ma pole mitte tubli...noh sellest, et need 4 lehekülge olid täis kirjavigu...aga siiski ma olen nii tubli.

Noh kõikides ainetes nii hästi ei lähe. SVT'd ma ei ole enne õppinud ja siis ma õpin seda praegu...aga näiteks funktsioonid matemaatikas...ülilihtne ju...aga see on minu loll pea, mis kõik asjad ära unustab või sinna ajusügavustesse kõik tarkused peidab...alati ei leia neid tarkuseid piisavalt kiiresti üles.

Aga miks ma siis üldse koolis käin, kui pärast õpitust mitte miskit alles ei jää??? Ehk miskit siiski jääb...

3 koolipäeva olid nagu ikka...ei olnud tüütud...aga hirmuspõnevad ka mitte.

Hetkel ootan lõunasööki. Ja pealelõunat lähen Pariisi Pompidou'sse...end arendama. :) aa...ma pean minema sinna ilgelt suurde raamatupoodi ka, et osta endale see romaan, mida nad kõik siin kohustusliku kirjandusena loevad...sest kui ma tahan teha BAC'i siis ma pean selle raamatu läbi lugema. Wish me luck! sada ja mõned kümned leheküljed prantsuse keelt... :)

Õues paistab päike...siis sajab vihma...ja siis paistab jälle päike...pole külm...pole soe...on ilus!

Bisous :*

Kas naerda või nutta???

Nüüd tuleb täielik naljalugu...
Kui alustada täiesti algusest siis olin ma just maha tulnud RER-ilt gare de Nord'is. Pidin minema oma kodurongi peale(SNCF), aga alati olen ma tulnud metroo pealt ehk Pariisist, mitte Silke juurest ning kuna see rongijaam on suurem kui Tallinna lennujaam, siis no ma olin nagu peata kana...ei tegelikult veel nii hull ei olnud...nii hulluks läheb varsti. :) Olgu lõpuks läbi korruste edasi-tagasi liikudes(ma juu näen seda kohta, kuhu ma jõuda tahan, avatud lahendusega maja, aga treppe on ju mustmiljon) lõpuks leidsin õige mulgu, kust minu rong enamasti läheb. Nii-nii vaatan siis õige(endaarust) suuna ja istun rongi...kõik suurepärane. Lõpuks hakkab rong sõitma, kõik ilus ja kena...
...ikka veel kõik ilus ja kena, ma loen ilusti raamatut, kuna kojusõit võtab pooltunnikese aega. Noh vaatan siis vahepeal õue ka...imelikud peatuste nimed, nagu poleks enne sealt sõitnud...tekib pisuke kahtlus. Olgu, ei paanitse...loen oma raamatukest edasi. Õues hakkavad majad juba otsa saama ja hakkavad ilmuma põllud...mis toimub...lõpuks lähen vaatan siis kaarti...Ma võtsin vale liini!!!
Tegelikult lõppevad need kaks liini(minu koduliin ja see, millel ma hetkel olin) täpselt samas kohas...seega suuna olin ma ju õige võtnud, aga ma ei olnud vaadanud, mis peatustest ta läbi sõidab. Siin selline spetsijaal sjüsteema. No küll ma siis kaalusin nii üht kui teist varianti, kas sõita lõppu ja sealt tagasi või sõita kohe tagasi ja vahetada ühises peatuses rongi......lõpuks otsustasi siiski maha tulla...jalutasin teisele perroonile, et siis Pariisi poole tagasi sõita.
...Ootan...
...Olen rongis...
...Vaatan liinide kaarti...
...leian, et ei peagi Pariisini sõitma...
...Tulen rongi pealt maha...
!Tohuvabohu - paanika - abitusetunne!
Seal jälle miljon rada, kust rongid väljuvad - üks rong sisse teine välja, aga ega mina ei teadnud, milliseslt realt minu rong läheb...aga ma räägin ju keelt, nii et ca va...peale paaniliselt treppidest üles-alla jooksmist avastan, et need rongid, mis väljuvad sellest rongijaamast ei peatu Taverny's vaid lihtsalt vuravad sealt läbi...nojah...võtan siis riski ja astun ühte rongi, mis viib mind kaks peatust edasi...
...seal oli veel rohkem erinevaid radu, aga õnneks oin ma juba enne selles rongijaamas ekselnud, nii et ma tedsin, kust ja kuidas...aga närv vedas alt...ja ma hüppasin täpselt enne uste sulgumist(juba käis see tuuut) õigest rongist välja...merde...
Lõpuks leidsin rongi(tänu abivalmitele prantslastele), mis tõi mind St-Leu'sse, kust on Taverny'sse lihtne rongi võtta...juhhu lõpuks sõitsin veel need kaks peatust ja peale...
...ja peale 3,5 tundi olin ma lõpuks kodus...huuuuhhhh :D
Seiklus, aga nüüd tean - No panic ever more...ever!

Aga noh...viimased päevad on ka toredad olnud...Silke'ga on alati tore. :) See sünnipäeva pidu oli tore, aga ei miskit enamat...tüdruk sai 16..niiet võite arvata, mis toimus...pudeli mäng, kus pidi bisoud tegema...oumaigaaad...kõik kohalikuld jepejeeoumaigaad...aga mina ei saa aru, nad ju koguaeg tervitavad üksteist niiviisi ja nüüd äkki on nii oumaigaad. :) Naeruväärne. :) Aga meie Silkega tantsisime. Eile käisin Pariisis sisekujunduse ja tekstiili muuseumis.(kuigi tahtsime moemuuseumisse minna, aga see oli järgmine maja, me astusime liiga vara Louvre'sse sisse - järgmine kord...:P)Päris põnev. Alates keskajast kuni tänapäevani - mööbel, lauanõud ja kõik see...
Täna hommikul vaatasime filmi(prantsuse keeles) ja rääkisime niisama(prantsuse keeles), sest kes see sind ikka paremini mõistab kui teine vahetusõpilane...tal probleeme liignõudliku emaga ja minul, kui ma teiste probleeme kuulen, üldiselt probleeme pole...mul tuleb meelde, et see oli kuski filmis ka...aaaaa...Bridget Jones, kui ta seal Tai või kusiganes vanglas pole, tahab kurta oma elu üle, aga tegelikult on ju kõik imehästi. :) Noh, ainult ilm on mõnikord pilves. Aga tohutult soe, ma ei saa kunagi aru, kas mul on soe või palav. See on minu probleem...ma ei saa kunagi aru, kas mul on hästi või väga hästi. :)

Homme kool...peab vist õppima hakkama...

Olge siis vägevad!
Bisous :*

vacances

Samedi

Sõitsime St.Malo'sse. Kindlus saarel, mis on kaitsnud end inglaste vastu. II MS's sai päris korralikult pommitatud, aga on reno veeritud. Väga põnev. Bruno ja Romane tahtsid küll turistirongiga ringi sõita, aga mina eieieiei ja me jalutasime müüril ringi ümber linna. Siis laskusime järjekordsesse turistimekasse. No Eestis on turist olla ikka natuke teistmoodi(enamasti oled igas muuseumis üksi :P). Noh siin seda muret ei ole. :)
Seal mererannal olid basseinid, mis kasutavad ära tõusu-mõõna ja isegi praegu olid seal ujujad. Meil alles suuuviiiii nänäänänänänänänäää...olgu tegelikult on väga sügis. Siis sõime lõunat traditsioonilises prantsuse söögikohas. Sõime klassikalisi "mustast" jahust tehtud kreppe ja moules'sid. Siis põrutasime edasi...Francoise näitas mulle oma lapsepõlve randa, kus tema ujumas käis...sealt paistis jälle(St. Malo's oli neid ka) mingi saareke, kuhu saab ainult mõõna ajal minna...aga juba oli tõus. Ja siis käisime veel mingit kindlust mere ääres vaatamas. Mina aina häpsim, Romane aina rohkem tüdinenud. Aga isegi tema ei olnud veel Mont-Saint-Michel'is käinud. No...eks sa oskad hinnata ainult seda, mida sul ei ole. Ja teate neid merekaldaid wowowowow...kolmest musketärist...täpselt seal, kus see mileedi end surma viskab. Ei aita pidid ei sõnad, nii et kobige Prantsusmaale, kui mind mõista tahate. :) Siis näidati veel mulle töötavat vana tuletorni. Ja siis ja siis ma kindlasti unustasin veel miskit ära, sest ma nägin nii palju asju.

Keerasime otsa ringi...tagasi hotelli, et minna selle sama sõbra, kelle juures me neljapäeval õhtust sõime, tütre 18. sünnipäevale. Seletage mulle, miks inimesed end pidulike sündmuste jaoks nii koledaks teevad...muidu nii ilusad, aga siis teevad endale maskid pähe...ja siis tuli juba kõne, et kus te olete, kõik teised on juba kohal...prantslased jäävad alati hiljaks. Alati. Sobib mulle. ;)

Üritus oli väga vägev. Mulle meeldib inimestega suhelda. Ma särasin tedamisega, et Nokia on ikka Soome firma. :) hahaha üleüldse nii palju saab nalja. Söögid...ohhhh...vaadake seda juustu!!! Ja vaadake seda torti!!!

Nojah...pärast ülipikka maovenitamist avati keldris diskoteek. :) Kõik tantsivad koos alates kõige pisematest kõige vanemateni. Vahepeal tehti mäng, kus näidati beebipilte ja inimesed pidid ära arvama, kes peokülalistest on pildil. :) Naljakas.

Teate, et siin tehakse koguaeg uusi albumeid, saadetakse pildid sinna poodi, kus neist pannakse raamat kokku. Ja näiteks kui sul sünnib laps, siis sa teed väikese kaardikese tema piltidega ja saadad kõigile, keda sa tunned...sama on ka pulmapiltidega, puhkusepiltidega, sünnipäevapiltidega ja kõikide muude piltidega. Eestis me nii ei tee. Vist.

Õhtu oli nii mõnus, öösel kell 3 jõudsime tagasi hotelli. Uni!

Pühapäeval tagasisõit.

Esmaspäeval - lebolebo

Käisin koeraga metsas(taaskord) jalutamas...niiiii ilus! Sügis...kõik need värvid ja muuuuuuu

Pärastlõunal tulid Mylene ja Jennifer minu juurde, et lõpetada SVT projekt. Siin on üldse palju projekte vaja vaheajal lõpetada. Vastasime 5-le küsimusele 4 tundi...päris tegelesime koguaeg SVT-ga... :D:D:D

Täna Pariisi...õhtul Silke juurde ja tema klassiõe sünnipäevale, kui ma õigesti aru sain...homme koju...TPE projekti lõpetamine Sarah ja Jonathan'iga...ja siis valmistumine kooliks,...ja siis neljapäeval jälle kool! Vaheaeg lõppeb keset nädalat...Saab lõpuks jälle puhata...vaheaeg on väsitavam, kui kool! :) Mina arvan, et see on hea näitaja!

Siis kui blog näkku paneb

turist

Olengi tagasi kodus! Ma siis kirjutan siia ka miskit, kuigi eriti ei jaksa...vässu olen. Aga ma tean, et homme ma vihkan end, kui ma täna ei kirjuta.

Jeudi

Hommiku võtsime lõdvalt, pakkisime kotid, viisime koera vanavanemate juurde ja hakkasime Bretagne'sse sõitma. No teate see Prantsusmaa autosõit võtab ju ikka aega ka. Ja kui on lõunaaeg, siis on a-l-a-t-i paus. Kogu Prantsusmaa sööb. Õhtupoolikul jõudsime Rennes'i. Panime asjad hotelli ära ja läksime linna peale jalutama. See vanalinn oli nagu mingist keskaegsest filmist välja hüpanud...mitte nagu "Viimne reliikvia" vaid...no kujutage ette näiteks "Jumalaema kiriku kellalööjat" Igasugused katedraalid, imelikud majakesed ja põnevad butiigid, mida õnneks juba kinni hakati panema. :)

Olgu...aitas küll...hüpasime korraks supermarketist läbi, et õhtul end hotellis hästi tunda. Aga maisaaa nad ostavad nii palju asju, millest ma sööks end terve nädala surnuks...ja pärast viskavad minema...olgu...isa ostis veel mingi tordi ka kõige tipuks...ja mis kõige naljakam, lõppude lõpuks sõime me õhtust pere sõprade juures, kellele me pidime ainult ühed titepildid viima(mäng, millest hiljem juttu tuleb). Ja mina olin nii tubli, et lasin ruttu enne ärasõitu endast ka pildi ilmutada, aga mu ema suutis selle maha unustada. Ma mitte ei olnud arrhhgggg! Pole hullu...ma suutsin end taltsutada. Õhtusöögid on alati toredad, saab vestelda. Prantslased on ikka nii kihvtid inimesed! :)

vendredi

Mina olen iseenda silmadega näinud ja omaenda jalgadega käinud Mont-Saint-Michel'is! Saare omapäraks on see, et tõeliseks saareks muutub Mont-Saint-Michel ainult siis, kui vesi on tõusu ajal väga kõrgel. Seestpoolt sarnaneb aga see ilmailme natuke Karlšteini lossile, sest selleks et jõuda kloostrini tuleb läbida nii mõnedki kilomeetrid turistitänavat...Osta!Osta!Osta! Me võtsime audiogiidi...järjekorde tõestus faktile, et ma arenen! Pääris suur "kirikukene" on sinna "mäekese" otsa potsatanud. Ja mina olen järjekordse raamatuhoidja omanik. Quelle chance! :) Ja siis me sõime lõunat...vaatega kaugustesse-kaugustesse. Seal asub kuulus omletirestoran, kus omletitegu on tõeline etendus...väike lõik ka videosse saadud. :)

Pärast sõtsime autoga ringi, mulle näidati merekaldaid. Õde ja isa tegelikult vihkavad jalutamist ja mina armastan seda...niiet väikene vastuolu...nemad nautisid õhtul hotellis arvutiga mängimist(nemad erinevalt minust võtsid kogu tehnika kaasa). Vähemalt nüüd ma tean, mida ma näha tahan. Maastikud mis minust möödusid olid lihtsalt imelised. Me peatusime ühes mereäärses linnakeses, sellises klassikalises, kogu meri, nii kaugele, kui mu silm ulatus oli täis laevukesi, mis püüavad merekarpe(huîtres, moules etc.). Võtsime krepid ja chillisime niisama. Ahjaa, vaheajal on olnud tohutult ilusad ja soojad ilmad...pea 20 kraadi.

Õhtul hotelli tagasi jõudes selgus, et see kohalik juustusort, mida ma proovida tahtsin, haises nii kohutavalt tugevalt, et hotellituba haises nagu keegi oleks oma niisked pesemata sokid kuskile nurka unustanud. Nojah, juust akna taha ja uksed pärani. Säh sulle prantslaste rõõme! :D

Käisin isaga leiba toomas, siin tuuakse igaks söögikorraks kohalikust boulagerie'st uus leib, sest vana on ju vana. Ja kuidas sa ühte toidukorda ilma leivata ette kujutad. Ega ikka ei kujuta küll. Ja mina ei kujuta enam elu ette ilma viinamarjade ega ka ilma juustuta. See aknatagune juustuke oli ka täitsa nämma. :)

Teen pisukese pausi. Ega's see blogi kirjutamine lihtne ole.

Bis.