2 päeva järjest Pariisis!

Vaheaaeg!

Hier soir käisime perega siis seal näitusel. Järjekord oli Pariisile kohaselt looklemas terve pika tänava ja veel ümber nurgagi sama palju. Aga imelikul kombel liikus järjekord Pariisile kohaselt väga kiiresti ja ligi 20 minutiga olime sees. Enne muidugi jõudsime veel näha rulluisutajate rongkäiku, mis on Pariisis väga tavalised. Vähemalt 7 ja pool minutit tuiskas meist mööda rulluisutajaid. Autoomanikud pidid need mõned hetked ootama. :)

Olgu saime sisse...no manifique...mis seal siis oli...Vermeer, Rembrandt ja muud sellised olulised kujud. Lihtsalt imeline, millised detailid, millised maalid, millised lood ja milline ajalugu. Ohhhhh.... Pärast vaatasime seal butiigis ringi, seal on ikka igasuguseid põnevaid asju...praegu ma kahetsen, et miks ma ei ostnud sealt raamatut, jalakäijate salajased kohad Pariisis...no deem. Pole hullu...hull on aga see, et mu ema nõudis et ta saaks mulle ikka raamatuhoidja osta. Ma ütlesin, ei aitäh, mul pole seda paberijunni vaja(natuke viisakamalt muidugi)...aga ta ikka võta võta võta...no ma siis võtsin...nüüd seisab mul siin laual Rembrandt'i maaliga raamatuhoidja...küll ma olen ikka õnneseen! :)

Jalutasime natuke ümbruses ringi, Pantheon'i ümbrus on nö gurmaanide linnaosa...sobib mulle!!! Nägin neid kalu, millest tuleb kaaviar, nägin hunnikutes trühvleid ja nägin restorane, kus menüü maksab 150 eurot. Aga vääga põnev.

Tänatänatäna

Hommikul kalpsasin rongijaama. Täna hommikul sain Annika ja Vanessaga Pariisis kokku. Eesti keel me emakeel ei taha enam hästi suust välja tulla...jääb sinna kuskile kinni. Aga peale viit minutit on kõik normaalne. Kuna Vanessa ei ole enne Pariisis käinud, siis tegime natuke klassikalist turistiringi. Ma võiks varsti juba Pariisi giidiks hakata. Aga Pariisis jaluatada on niiiiii mõnus. Seine'i ääres hommikul....mmmmm....pealegi ilmad on jälle soojad...keskpäeval vähemalt 18 kraadi....mul hakkas igatahes jakiga palav. Notre-Dame, Centre Pompidou, Les Halles, Tuillere'id, Concorde, Champs-Elysee, l'arc de Triomphe ja Eiffel...no annab ju turisti mõõdu välja...ja seda kõike 4 tunni jooksul. Väga vägev.

Ahjaa meil õnnestus mingitele tantsuvendadele(taaskord) peale sattuda. Üleüldse on Pariisis kõik kohad tänavakunstnike täis. Metroos saab alati elavat muusikat kuulata....kas pole mõnus! :)

Kell 13.24 jätsin eestlastega hüvasti(nad jätkasid oma turistiringi) ja sõitsin sõbranna(klassikaaslase) juurde, et lõpetada kooliprojekt, see immigratsiooniteemaline. Ta elab kõrvallinnas ehk siis tegelikult 20 minutit jala minu kodust. Ma ei ole enam inutile, noh kuigi ma lasen siiski temal kirjutada, aga teema üle arutleme ikka ka. 3 tundi tegime ajuraginat. Ahjaa...ta on muide liibanonlane, alati saab tema juures igasuguseid Liibanoni hõrgutisi, mida ta ema küpsetab. Nad räägivad omavahel Liibanoni keelt, nii lahe. Seal oli mingi väikelaps ka, kes oli nende sugulane, nii nunnu... :)

Ja siis jalutasingi koju...praegu ravin(taakord) jalaville...eelmised ei jõua ära paraneda, juba tulevad uued. No ei ole tervislik nii tihti Pariisis käia... :)

Need mõned pildid, mis ma teen lähevad facebook'i, sest et blogspot venib piltide ülespanekul nagu tatt ja minu aeg maksab ju ka miskit...kas pole?

Ilusat õhtut,

Bisous :*

Ei taha olla tarbija... :(

Heips!

Minul vaheaeg...magasin liiga kaua...nüüd paha olla...pea valutab...ja nii edasi. Režiimi muutus ei ole kunagi lihtne.

Käisime emaga turul. Siin on turg ikka mingi ehitis, mille sees on erinevad putkad, mitte nagu imeilus Nõmme turg. Noh...kui keegi kmäletab Kadaka turgu, siis natuke seesugune...ainult et ei müüda kaltse vaid värskeid puuvilju, kala, liha, maiustusi, oliive.

Ma lähen täitsa lolliks, sest ma olen millegipärast tarbijaühiskonna liige, aga ma üldse ei kannata seda. Meil on kodus 3 külmkappi, mis on otsast otsani toitu täis ja nad ostavad ikka juurde ja juurde ja juurde, ja siis unustavad ära, mis nad ostnud on ja siis viskavad kõik minema...ja nii on siin igal pool. Koolis sama moodi...kõik visatakse minema. Aarhhhhhh! Kuhu me niiviiisi jõuame, see et pisike Eesti seal kuskil kaugel natuke kokku hoiab ei aita miskit, kui suur Prantsusmaa niiviisi laristab...... :(

Aga muidu turul on ikka huvitav. Kõik müüjad tahavad hullult suhelda jne. Tegin pilte ja siis äkki turu baarimees hüüab, et mida sa teed seal pilte. Ma mingi hullult ehmatasin...palusin vabandust, aga tema tegi hoopis nalja. Ütles, et vaata et mu naine mind joomas ei näe...no hahahahaha.... :D

Varsti läheme perega Pariisi mingile kunstinäitusele. Madalmaade kunst vist oli...ah kes seda mäletab. :) Ma arvan, et see on väga huvitav. :)

Tegelikult mul miskit põnevat ei olnudki öelda. Be cool!

Bisous :*

Rešin(a)

Nüüd on öööööö...

Heiahei!
Lõpuks saan magama! Täna siis toimus minu juures pidu. Mina ei tea enam, kuidas oma vahetusperet tänada. Esmalt Mare, siis klass...no keda ma järgmisena külla kutsun...kogu Eesti väää?
Olgu pikalt ei kirjuta. Õhtu oli väga lahe. Siin ei ole ma ainus, kes tantsib. Siin tantsivad poisid ka. Siin oli väga vahva! Bruno monteeris üles mingid diskolambid...ja kuna mu elutuba on suhteliselt hiigel...siis tantsusaali mõõdu andis tänane õhtu küll välja. Puhkehetkel mängisime mingit hundi kaardimängu, mis tegelikut oli suhteliselt sama nagu Eestis mängime detektiivi...teate ju...On öö...nüüd ärkavad arstid...nüd ärkavad politseid..jne...aga siin on hundid, külaeanikud, jahimehed jms. igatahes mulle üritati seda seletada...kuna ma kohe aru ei saanud, siis nad üritasid inglise keeles...ma kohe stooooppp...nende inglise keelest on veel võimatum aru saada.... :P Ja ma palusin kõigil miskit süüa kaasa võtta...tagajärjena seisab mul praegu külmas kolm erinevat šokolaadikooki...ma ei taha šokolaadikooki enam paar kuud süüa... :D

No mis ma ikka pikemalt siin vahun...saate aru küll PIDUUU!!! Ainult prantsuse moodi...
Homse päeva magan maha - mul on ju vaheaeg!!!

Ahjaa...hommikul oli kool...kirjutasin SVT KT'd...ma suudan tunni ajaga kirjutada täis juba 4 A4...ma tõesti arenen...varsti ei olegi küsimus enam keeles vaid reaalsetes teadmistes...juhhuiiiaaaa Nüüd olen juba mata sümbolitega ka harjunud...ja kuna me võtame (teiste jaoks esmakordselt) funktsiooni lahendamist(diskriminant ja lahendid kms.) on mul vägagi lihtne. Üleüldse õpivad nad siin asju, mida ma juba põhikoolis õppisin.

Ainult hetkedel, kus miskit teha ei ole...tuleb kiisu. Mina ei õpi niipalju peale kooli, sest ma juba tean seda kõike, mis nad koolis õpivad. Ma pigem loen neid novelle, mis prantsa õps soovitas...pealegi ma ei pea enam igat teist sõna sõnastikust järgi vaatama...nüüd vaatan ainult igat kolmandat...areng! :D
Miks inimene ette ei saa magada??? Siin oleks selleks hea võimalus! :)
Ahjaa...kas ma rääksin, et inimesed on siin kauem lapsed...noh see ei ole ainult minu 18 aastane õde, les vaatab multikaid ja mängib arvutimänge. Sama teeb ka minu 50 aastane vahetusisa. Jipiajee! Isegi praegu on tal mingi trollidega seotud arvutimäng pooleli...ma ei ole ainus, kes veel ei maga. Aga varsti on Bruno ainus, sest ma ajan nii seosetut juttu juba, et ma pean minema magama!!! Ilusat ööd ja mõnusat vaheaega teile! Bisous :*

Kultuurišokk

Täna sain ma päris kultuurišoki! :)
Noh..tegemist ei ole siiski üldise kultuuri vaid ainult koolikultuuriga, aga siiski... Mul oli jälle see täiesti mõttetu füüsika-keemia, mille õpetaja ei oma mitte mingisugust autoriteeti. Olgu, tund nagu ikka, õpetaja muliseb ees, kogu klass lärmab ja loobib lennukeid. Äkki paiskub uks lahti ja klassi tormab mingi teise klassi poiss krabab Sami pinali ja jookseb välja. Noh..kogu klass on suht naerukrampides, sest õpetaja ei märganud mitte kui midagi. Noojah...natuke mürglit ja läheb tund edasi. Äkki paiskub taas uks lahti ja see sama tüüp tormab sisse ja hakkab näideldes seda sama Sami't peksma. Ma mingi Whaat!! Täitsa šokk, ülejäänud klass naerab end ribadeks. Õpetaja oli ka suhteliselt ehmatanud, jooksis tollele tüübile järgi ja jälle kogu klassil mille üle naerda, sest tahes mida see õps ei tee, see paistab ikka imelik. Ta on imelik! Aga noh...säh sulle kultuuri! Teised pärast irvitasid, et jaaaa....Prantsusmaal on koguaeg niimodi...NOT!

Tunni ajal tegeletakse paberlaevukestega. No mina ei tea, kas ma olne keskkooli või lasteaeda sattunud. :D:D

Aga eile ma jälle ei jaksanud võrku minna. Laisaks olen muutunud. Ma hakkan juba vaba ajaga harjuma. Ei pea igapäev hommikust õhtuni koguaeg "midagi" tegema. Võib ju lihtsalt raamatuid lugeda või metsas jalutamas käia. Või magada! :) Sõpradelt küsin ikka, et mis sa siis peale kooli teed...vastus on...õpin! No mida! koguaeg ei saa ju õppida, isegi mina, kes ma pean enne õppima hakkamist kõik ära tõlkima, ei pea nii palju õppima. Ma teen kõik koolitööd, mis vaja, alati ära ja ikka mul on vaba aega. No mina ei tea, mida nad õpivad, neil on koolis ju lihtne. Nohjah. Võibolla ma lihtsalt ei pea oma hinnete pärast stressama ja seetõttu on ka lihtsam õppida. Unustage hinded ja te saate paremaid hindeid! See on minu moto! :) Ei tea, kas töötab ka?

Homme jäävad jälle matad ära, kool lõppeb 11.30. Sounds great!

Vene keel on siin nii pointless. Tagasi tulles olen ma jälle loll kui lauajalg..niiet ma ei tea, mis ma reaali venes siis peale hakkan. Aga muidu on huvitav, me tutvume vene kirjandusega. Loeme luuletusi ja otsime seda õiget meloodiat. See õps on mingi täielik romantik...natuke liigagi. Turgenjev, Lermontov, Puškin ja teised...
Vene keele kaudu tutvusin ma ka ühe vene neiuga, kes on Venemaal lõpetanud ülikooli prantsuse keele erialal. Ta tuli ka aastaks kogemusi koguma. Aga näed. Õpi, mis sa õpid...keskkond on see, mis paneb rääkima. Minuarust mina räägin paremini! Ennast kiitmast ma ei väsi... :D

Ahjaa...ja ma suutsin seda. Ma suutsin oma famille'lt pigistada välja selle lause, mida ma ootasin, et üks prantslane mulle ütleks. "Saun hakkab südamele, saun on tervisele halb!" Arstid nii vähemalt väidavad! Keegi autoriteet, öelge mulle nüüd, mis on see tõde?
Pärast õhtusööki lobisesime emaga veel tunde minu tulevasest metiere'ist...No mina ei tea ju! :( Ja siis ta uuris, et mis mulle meeldib...no kõik on huvitav ju! Ja siis ta väitis, et ta on märganud, et ma olen jah väääga uudishimulik plika. Ja ka seda, et ma idealiseerin kõike...issi ma olen 17 ja ma idealiseerin kõike. Ideaalne ju! Täpselt nii nagu peab! :) Elu on ikka nii keeruline ja samas nii lihtne, pean oma lapsemeelsuse uuesti üles leidma, siis muutub kõik jälle lihtsaks!

Natuke veel ja siis ongi vaheaaeg!

Bis. :*

Unenägudes olen teiega :)

Tere tere vanakere!
Eile käisin Prantsusmaal prantsuse teatris, mis oli prantsuse keeles. Üldiselt sain aru, aga nendest inside blague'idest ma veel aru ei saa. Niuks. Muidu vahva üritus. Bussiga Pariisi ja tagasi. Teate see bussisõidu ajal valitseb bussis selline lärm nagu oleks mingis mustlaslaagris. Kõik laulavad ja lollitavad nagu prantslased. Pärast etendust tuli Bruno mulle kooli juurde järgi, kell oli siiski juba keskköö ja lapsed üksi tänaval ei käi.

Hommik algas mõnusasti 2 tunnise dissertatsiooniga ehk kirjand kirjanduslikul teemal. Õpetaja ütles, et kui ma teemast mitte muhvigi aru ei saa, siis ta annab mulle lihtsama teema. Aga ma sain! Kirjutasin isegi rohkem kui teised ent tohutute vigadega kindlasti. Kuigi seekord ma üritasin neid artikleid ikka igasse auku toppida, pärast tuleb välja et liiga palju toppisin. :P Ja teemaks oli "Kas võib tõsiseid teemasid käsitleda lihtsameelsel, humoorikal toonil?"...noh minu arust muidugi võib, sest enda üle on ju kõige naljakam naerda.

Ma korraldan ju laupäeval enda juures klassiõhtu, kogu klass on hullult vaimustuses. Klassiõhtu on nende jaoks miskit uut. Palusin neil tuua muusikat, sest minul kaasas ei ole ja pealegi ma ei oma "noortemuusikat". :)

Praegu õues sajab. Natuke märg ja vastik. Loodetavasti vaheaajal, mis algab laupäeval ja kestab 10 päeva nii palju ei saja. Mul on juba nii palju plaane tehtud. Perega sõidame 5 päevaks Bretagne'sse. Francoise lubas minuga Pariisi kondama minna. Ja Mylene tuleb minu juurde FCSJ tööd tegema. Ja ma lähen Silkele külla ja tema tuleb mulle külla. Mul on selline tunne, et päevad said juba otsa. Nojah...Muidugi magada tahaks ka, sest siin näeb koguaeg nii põnevaid unenägusid. Muide unenäod on ainsad, mis veel eesti keeles on, sest ma mõtlen juba prantsuse keeles!!! :D Unenägudes olen ma teiega. :)

Bisous :*

Prantsusmaal kasvavad puu otsas kommid...

Mäletate, ma kunagi rääkisin, et kodu kõrval on mets, kus miljoneid kastaneid lihtsalt tahab sulle pähe kukkuda. Teate, need on need kastanid, mida saab süüa!!! :) Eile käisin ja tõin metsast kotitäie kastaneid ja pärast kaminas siis küpsetasime neid. No mis nii viga elada, kui kommid puu otsas kasvavad. :)

Pühapäev on tore päev ehk head mõtted pealkirja panemiseks said just praegu otsa :)

Niinii, peab tegema kokkuvõtteid. Peab. :)
Koolis on ülinaljakas ja üliraske. No ma ei saaks sellest SVT-st eesti keeles ka aru. Hetkel tõlgime DNA koodi. Varsti võin öelda sinu DNA'd nähes, mis nägu sa oled ja mitmes varvas sul kõveralt kasvab. Ja seda kõike prantsuse keeles. :) Ajalugu lõppes mõneks ajaks ära ja samal ajal võtame geograafiat. Prantsusmaa geograafiat. Ja muide geograafia ei ole siin mingi pilvede ja maavärinate jutt vaid ikka majandus ja rahvastik ja kõik see muu, ainult maailmaks on Prantsusmaa ja maailmanabaks Pariis. Väga huvitav, aga taas ma upun tõlkimiskoguse alla. Ma saan aru, aga ma ei suuda küsimustele kirjalikult, justnimelt kirjalikult ja ortograafiliselt korrektselt vastata. Miks on Pariis välisinvestoritele magus amps? Miks on Pariis organise spatiale(no kuis ma seda tõlgin, haah? - ruumiline asetus vääää, noh see) hea?
Teate ma avastasin kooli CPI(need prantslased ikka armastavad initsiaallühendeid - on eesti keeles selline sõna?), mis on siis lühidalt öeldes raamatukogu. Ei peagi mediateeki jooksma. Raamatukogus saame teha ka oma TPE töösid, meie töö lennundusest areneb ilusti. Ise tunnen end pisut kasutuna, aga ei..tegelikult ikka aitan neid ikka ka. Ükskord Kersti ja Kristjan kasutan ma teidki ära...ükskord. Eks näis.
Järgmine teisipäev on koolis sortie de theatre, ma panin end ka kirja. Enamus muidugi kes sinna lähevad, on L(itterature)-klassi õpilased, aga ka nendega tuleb ju tuttavaks saada.

See nädalavahetus oli exeptionelle - laupäeval EI olnud kooli! Selle asemel oli lastevanemate koosolek kell 8.30, huvitav, kuidas Eestis selline asi vanemate poolt vastu võetaks. Kas keegi üldse ilmuks kohale? Siin on aga vanemad vägaväga huvitatud, kuigi see ei olnud kohustuslik ja mind kui vahetusõpilast ei puudutanud see värk üldse, siis minu "ema" oli seal ikka kõpsti kohal. Pärast siis rääkis, mis õpsid must arvavad. Ja...ma arenen! See on väga paljuütlev, või mis? Aga mina kodus...magasin. Oi, kuidas ma seda mitte midagi tegemist nautisin, aga seda naudingut ei jätku ju kunagi kauaks, sest varsti hakkas igav. Vaatasin selle sarja tööstusrevolutsioonist lõpuni, väga äge. Mulle ikka meeldivad Euroopa filmid, mingi Ameerika crap mulle eriti peale ei lähe. Pärast alustasin tõlkimist, seda ikka jätkub. Õhtupoolikul tulid jälle vanavanemad külla. Nad on nii ägedad! Kuigi vanaisal on nägemisaparaat ja vanaemal kuulmisaparaat,mis koguaeg viliseb, on nendega ikka väga mõnus vestelda. Pühapäeval tuli Bruno ema ka. Lõunaks sõime mingeid linde, mis Bruno oli jahil käies maha lasknud. Eelmine päev ema kitkus neid sulgedest puhtaks...mmmmm......:S Nende küpsed pead vahtisid mulle taldrikult vastu. Aga ma olen tugev, see on kultuur! Magustoiduks oli mingi ülihea kook, mis on kohaliku patissiere'i special. Siin tuuakse palju asju lähedal asuvatest väikepoodidest, kaasaarvatud igapäevane leib( ehk sai), mida ma järk-järgult ikkagi sööma õpin. Muidugi käiakse kord nädalas ikkagi centre-comercial'is ja see on ikka täielik komöödia, sest kogu linn on poes laupäeval. Siis on seal kõik puupüsti täis ja piima ostmine võtab aega kolm tundi ja ma ei liialda. Parkimine on suur-suur probleem. Bruno sõtis oste tegema, paari tunni pärast helistas, et tulge mulle teeotsa, mis on keskusest kaugel, järgi, ta ei saanud oma autoga parklast kuidagi välja, sets autode järjekord oli liiga pikk. Õhtul(öösel) peale õhtusööki läksime jalutama ja tõime auto parklast ära. See on ikka täielik komöödia tõesti. Nädala sees on vaikus, sest on töö ja peale tööd on õhtusöök perega, keegi ei välju kodust. Ja pühapäeviti on poed ju suletud. Noojaahhh...
Õhtuks tegime taas plat Estonian. Kartulivorm seentega. Magustoiduks tegin ka vanavanematele oma firmamagustoitu. :) Nii naljakas, ma söön siin rohkem eesti toite kui Eestis, aga võibolla, ma Eestis lihtsalt ei osanud seda märgata ja hinnata. Kama lõhn on tõesti väga mõnus. Ma nuusutasin kama ja õhksin, et oh nii hea ja Francoise nuusutas ja ütles, et sel pole ju mingit lõhna. Nojah, eestlase nina on ikka eestlase nina. :D
Olgu, saigi nüüd natuke jälle kirjutatud...eks siis kunagi jälle!

Régina
Bisous :*

Minu kodu :)

Kes tahtis näha minu kodu...siin siis pisikene videokene. :)

Biosus :*

Lühiülevaade

Õnnelikult koju tagasi jõudnud. Hommik oli koolis kukimuki. Hüppasin korra kodust läbi ja jooksin rongi peale. Siit Eiffeli torni alla jõudmiseni on koos metrooga täpselt tund! Pole paha...
Saime kokku Silke(Belgia), Constanza(Tšiili), Laura(Leedu), Amber'i(USA) ja tema sõbraga(Prantsusmaa). Teistes tüdrukutes on veel palju rohkem turisti kui minus, sest esimesed pool tundi möödusid lihtsat Eiffelit pildistades. Pärast jalutasime niisama ringi, nii palju on ju rääkida. Siis võtsime metroo Montmartre'ile...jalutasime mööda tänavaid...võtsime kohvikus kohvi ja nautisime päikselist ilma. Pärast ronisime mööda treppe Sacre Coeur'ini ja natusime vaadet Pariisile. Lihtsalt nii mõnus.
Pärast kõiki seiklusi sõitsin La Defance'i ja otsisin üles selle õige klaaskasti, kus Francoise pidi töötama. Minu orienteerumisvõimed on lihtsalt hämmastavad. Ei mingit sarkasmi, see lihtsalt on nii. ja punkt. Nüüd aga kiitke mind.
Natuke telefoniga jamamist, sest mul ei olnud veel Francoise'i tel. numbrit, aga lõpp hea, kõik hea...kätte ma ta sain. Pidin natuke ootama...pole viga kõrval oli suur centre comercial. Siis hop autosse ja koju. autost nägin tgelikku La Defence'i...siiani olen ainult peapromenaadil jalutanud. Kodus õhtusöök ja varsti tudu...

Jah, saigi Pariisis nagu niuhti taaskord käidud...järgmise korrani! :)

:*

ikka veel uskumatu

Õhtusöök on nüüd lõppenud.

No täitsa lõpp, kui hea asja ma ikka välja mõtlesin. Mul oli pakk kama, pakk riivleiba ja ma pidin seda kuidagi perele serveerima. No täiesti lõpp, te peate seda proovima, liiga hea.

Regina imeline hõrgutis ehk kihiline Eesti maitseline magustoit
Kihtideks on:

• kohupiima-kamakreem
• riivleib, pannil pruunistatud natukese või, suhkru ja kaneeliga
• pohlamoos

Lihtsalt imeline...

Homme on mul vahva päev, sest matad lükkusid esmaspäevale ja mul on kolmapäeval ainult kaks tundi. Juihhuiia! Leppisime Silkega kokku, et kohtume 14.30 Eiffeli torni all. Kas pole imelik... :) Õhtul saan Francoise'ga autoga koju, kohtume õhtul tema töökohas, La Defence'il. No millised võimalused, ei ole osanud isegi sellistest asjadest unistada. No täitsa lõpp...pole sõnu.

Koolist saan endiselt ainult punaseks võõbatud kontrolltöösid tagasi...ma unustan kasutada artikleid, erinevaid sugusid, tulevikku ehk kõike seda, mida eesti keeles pole. Päris äge. Täna kirjutasin taaskord ajaloos essee, kodanikuühiskonna tekkimisest, ma tean ju mida ma öeklda tahan, aga mu prantsusekeelne kiirus ei ole veel piisav. Aga ma arenen! :D

Ja lõppude lõpuks pärast kõiki neid katsumusi mul on nüd prantsuse telefoni nummer...Eesti number hetkel seega ei funka. Nii et call me on Skype! :) Tunnen ennast nüüd nagu tõeline ühiskonna liige, ilma telefonita ma seda ju ilmselgelt ei olnud. :)

À tout à l'heure...

Bisous :*

õhtu 1

Kas ma rääkisin miskit vihmast...unustage ära...taevas täielik lauspäike. Kuulsin, et Eestis tuli maha esimene lumi...noojaahhhh. :D

Teate, mul juhtus jälle autoõnnetus. Siin ikka juhtub neid. Bruno peatus ilusasti, et jalakäija üle lasta, aga mingi motikas pani meile tagant põmmdi sisse...noh õnnelik õnnetus...taaskord. :D Täidavad kiirelt mingid kindlustuspaberid ja jätkavad oma elu, nagu poleks miskit juhtunud...aga ei juhtunudki ju. :) Motikas sai küll veidike viga ja motikajuht minišoki, aga see ka kõik...mina olen elus ja terve, see kõige tähtsam. :)

Koolis on juba väga lahe, sest varsti tunnen juba poolt kooli...ma tegelikult teadsin, et nii läheb, aga alguses on ikka natuke vastik tunne. Nüüd on koguaeg ülinaljakas. Ma saan olla mina ise ja ma ei paistagi imelikuna, sest kõik on siin nii normaalselt imelikud. :D:D:D

Francoise pakkus välja võimaluse, et ma võin väikese peokese teha, ma haarasin kohe võimalusest ja korraldangi "väikese" peokese enda juures. Kutsusin kogu klassi soiree Estonian'ile...Pidu!Pidu!Pidu! Ma võtsin klassi ees sõna ja hakkasin äkki eesti keeles mulisema, nad mingi whaat?? Olgu, ehk nüüd said aru, et ma ei olegi päris prantslane. Ja siis ütlesin, et tahaks nendega tutvust teha jne. ühesõnaga üldine info, kus, kes, mis....aga see oli nii naljakas see kogu klass mingi whaatt??? :D:D:D Pealegi see peo mõte võeti väga hästi vastu, sest siin küll klassid kõike koos ei tee, nagu Eestis.

Olgu õhtusöök..kirjutan pärast edasi... :)

sügis - juba langevad lehed

Pisike meenutus eelmisest nädalast... :)

Kes kannatab, see kaua elab.

Nädalavahetus...

Seekord vaikne ja rahulik. Laupäeval panime kõik koos perega tühja ehk siis nautisime õues päikest. Õhtuks tegime päris ehtsaid eesti kotlette...just neid, mida kunagi memm tegi. Lõhn oli küll vähemalt selline. Vaat, isegi Eestis pole neid väga ammu saanud.

Õhtul vaatasin filmi tööstusrevolutsiooniaegsest Prantsusmaast prantsuse keeles. :) Kes ütles, et enne töö ja siis lõbu, minul on küll kõik praegu ühendatud. :) Poest käisime veel otsimas mulle prantsuse telefoninumbrit...aga siiani on ikka fail...nii ebamugav on miskit teistega kokku leppida...nagu kiviajal. :)

Täna, pühapäeval, käisime Versaille lähedal, mingitel pere sõpradel külas. Jälle terve päev üks pikk lõuna. Aga ma arrrrmastan seda. Pealegi, veinid, mida ma maitsta saan on aina vanemad, seekord juba aastast 1990...no trumbake üle. Ja juustud....Mon dieu...ja toitudest ma ei hakka rääkimagi...

Ja siis nad maitsesid veel mingit kangemat ploominapsu, valavad pitsi põhja natukene, maitsevad natukene ja siis kirtsutavad väääga tugevalt nina....natuke naljakas oli, siin kanget väga ei kannatata. Siis me vestlesime erinevate riikide alkoholitarbimise üle...ja järeldus seesugune prantslane joob tihti aga vähe, eestlane harva aga palju...kas jõudsime õigele järeldusele?

Peale sööki tehakse siin ikka väike jalutuskäik suures metsas, mis on...noh...minu jaoks siiski ainult pisikene pargikene. :) Seal linnakeses toimus mingi folkloori festival, just sel hetkel tantsisid portugaallased( ma loodan, et ma õigekirjaga ei eksinud. Merili vihje sulle) Kes vihjest aru tahab saada, siis mulle tuli kutse, et olen kutsutud eesti keele olümpiaadile...hahahaha :D

Ja muide emme-issi, ma juba kirjutan siin e-maile(prantsuse keeles) erinevatele folk-festivalidele, et kus ja mis ja kellele toimub. Te peate omale elava muusika otsima, muidu Prantsusmaale ei saa!

Miskit ka koolinädalast...

Minu kontrolltöösid ikka veel ei hinnata...Nojah...alati peal suurelt ja punaselt: Arened! Nooojahhh... Nüüd, kui saan suheldud, hakkan nägema kõiki neid vigasid, mis ma grammatikas teen...no ce m'enerve. Sain isegi mingi prantsuse keelsete harjutustega tarkvara...no ei oska...enne oskasin. :( Üle-üldse saan kõigest aru, aga iseenda väljendamisel tuleb lihtsalt sõnadest puudu või ei leia just seda õiget sõna, sest otsetõlge mõjub siin väääga imelikult.

Ilmakene kisub juba vihmale...peab vist kodust kummikud järgi tellima. Absoluutselt iga päev täpselt 16.30 algab toohutu vihmasadu. Kui tunnid lõppevad 16.00 siis on jess, aga kui 17.00...siis...nii jess ei ole...koju jõudes olen suhteliselt läbimärg, aga õnnelik. :) Juba on külmem ka 10-15 kraadi...panen ikkagi jaki peale. :D

Kas ma rääkisin teile, et ma saan igapäev kodus tasuta klaverikontserdi...salaja võite isegi teie osa saada. :)

ps. kolmapäeval peale kooli lähen Pariisi tšillama. Ja kool lõppeb 11.30, sest on ju kolmapäev, kool ainult hommikupoolikul...ent eelistaks siiski vaba laupäeva.

Bisous :*

Ma armastan teid kõiki!

Päris asjad

Müristab ja välku lööb,
vanapagan silku sööb.

Koguaeg taevas välgud sähvivad ning müristab. Vihma sajab rohkem kui troopikas. Ja see sadu algas väga järsku, ma olin just koju jõudnud. Vedas mul. Päeval oli see-eest sooja ligi 20 kraadi. Mina käisin küll pluusi väel jalutamas. Kahjuks fotokas jäi maha, siin on ikka veel nii ilusaid asju , mida pildistada.

Koolipäev ikka-ikka mööda läeb. Kolmapäeviti siin ju kool ainult hommikupoolikul. Sõpradega saab suhelda peamiselt lõunasöögi ajal, niisiis ma söön ka kolmapäeviti koolis, kuigi ma võikisn kohe peale tunde koju minna.
Peale kooli pidin võrku minema, aga niisugune laiskus tuli peale(paha Regina, paha) ja siis lõin käega. Kuna täna oli soe siis sain õues raamatut lugeda....vabandust...raamatut prantsuse keeles lugeda. Pärast läksin linna peale jalutama. Käisin šoppamas...mul oli uusi pikki pükse vaja, sest eelmised otsustasid siiski katki minna(see oli hästi oluline info, kas jäi meelde?) Pärast leidsin u. kaks tänavat kodust ühe bio-öko-looduspoe. Nagu ikka Prantsusmaa poodidele kohane valik missugune. Nende Eesti kökatsitega ei anna võrreldagi. Olgu turu suurus on ka natuke erinev, agagaga... Mulle meeldivad need poed, mis tegelevad päris asjadega. Peale seda tohutut centre comercial'i oli see väike ökokas nii armas.

Ja näed, postituse kirjutamise lõpuks on vihm lõppenud...nagu poleks kunagi sadanudki.

Bisous :*

la vie

Tervisi Prantsuse ööst.
Koolis sain tagasi füüsika-keemia KT...I still rock! :D Pidime arvutama keha keskmist kiirust, kui teepikkus ja aeg olid antud...ilgelt raske oli. :D:D
Prantsuse keele õpetaja andis mulle nimekirja raamatutest, mida ma võikisn Voltaire ja Blaise Pascali asemel lugeda...btw ma olen mõnda neist raamatutest juba Eestis ja eesti keeles lugenud. Lugege Anna Gavalda novelle, need on nii head. Käisin siis ilusti mediateegist läbi ja nüüd siis arenen.. :D:D
Muidugi päeval oli mul taaskord lihtsalt kaks tundi pausi(lisaks söögipausile, kas ma pean seda veel kordama :P).
Käsin kodus ja kekasse ja tagasi vurasin rattaga. Jah nii see on, minu pärast parandati isegi mingi vana ratas ära. :D Noh natuke väike on mulle, aga ikkagi liigub kordades kiiremini. :)
Kekas encore volley...mais pas grave....ca va. :)
nojah...igatahes nalja saab kõvasti. Küll nad alles vaidlevad, kas pall oli in või out. Mina kõrval lärman ka, aga ainult Oui, Oui, Oui...sest no ega's mina ei tea neid suuri sõnu veel õigesti kasutada. :P
Õhtul tähistasime Bruno nimepäeva...šampuse ja piduliku(ma) õhtusöögiga. Nad olid isegi kingi talle ostnud. Ma siis ikka väitsin, et Eestis nimepäevi ei peeta. Onju ei peeta?
Inimeste elud on ikka nii erinevad. Samal ajal, kui mina niiiiii tahtsin Prantsusmaale tulla ja tahan üleüldse maailma näha, siis siin pere pea sunnib Romane'i nädalaks, justnimelt nädalaks, keelelaagrisse minema. See on järjekordne tõestus prantslaste memmekusest. Tal on olemas kõik võimalused ja tema lihtsalt ei taha, ei julge, ei meeldi. Saate aru nädalaks ajaks...see on nagu ...noh...aasta kõrval....noh....kuidas öelda....noh nagu...kirbusitt või miski. Pärast ma rääkisn vanematega ja nad kurtsid jah, et on memmekas, tal oli kunagi isegi probleeme koolivahetamisega olnud. Nooojah....
Aa, mulle näidati Romane'i inglise keele kontrolltööd. Nooojaaahhhh.....Noh, teate ju et prantslaste inglise keel on suhteliselt null...niisiis ma hakkan teda natuke õpetama. :) Kiitke mind!

Igaühe hinges on revolutsioon
Lase südamel rääkida
Igaühe hinges on revolutsioon
Lase hingel hingata

Bisous :*

Siin on "külm" :)

Seda YFU reunioni oli ikka vaja. Ma sain täna alles aru, kui palju uusi tuttavaid mul on. Koolis ringi käies peab ikka päris palju musitama. :) Aitan isegi terminal(viimane) klassi füüsikat teha...reaali tase ületab siinse kooli taseme ikka päris mõnusalt. :)
Ja kui ma aru sain, et matemaatika tuleb raamatust ise üle vaadata...siis lõpuks it goes...kuigi algul ei saa minema, pärast ei saa pidama(ps. Eesti vanasõna :P)
Mul oli täna jälle päeval 3 tundi pausi, sõin ära ja ikka oli 1, 5 h alles...mõtlesin et käin siis korra kodust läbi. Aga ei...siin on ju see sjüsteema, et tundide ajaks pannakse kooliväravad lukku...ole sa siis sees või väljas. Kardavad terroriste või muud aga mina tunnen end natuke kui vangis. :) Aga see on ju ometi prantsuse vangla, nii et elan üle. :)

Kõige tähtsam uudis: Täna sadas vihma! Viimati sadas vihma siis....kui ma sellest blogis kirjutasin ehk septembri alguses. Nojah. Ilma on ka muide juba nii kümaks läinud...lausa 15 kraadi...ma pean juba kampsuni peale panema, kui ma välja lähen. Kodus pandi ka juba küte sisse...Külm on ju. NOT!
Naljaks veel seda, et Alejandral, kes tuli Prantsusmaale Mehhikost, on tõesti külm. Ta rääkis eile YFU reunion'i´l, et tal on koguaeg külm...Meie Annikaga purskasime naerma. :D

Njaa...
Bisous :*

Elu õpetab...

Salut!
Täna oli YFU reunion Pariisis, kuhu tulid kõik pariisi ümbruses elavad vahetusõpilased ja nende vanemad, et rääkida suud puhtaks, millega siis tegelikult rahul oled ja millega mitte. Nägi jälle kauanägemata rahvast. Annika oli ju seal, aga me saime ikka šoki küll. Ei osanud enam Eesti keelt rääkida. Üritus iseenesest oli väga kihvt. Huvitav oli kuulda, mis teistel toimub, kes ei ei saa keelega hakkama ja kellel perekond paneb näkku. Aga minul on ju kõik suuuurepärane, muidugi sain nutta oma liigse vaba aja üle...aga ma sain julgustsust, et küll ka see tunne möödub...sest ma leian endale sõpru jne...
Lõunalauaks oli iga pere teinud miskit prantsusepärast soolast ja iga vahetusõpilane oma kodumaalt pärit magustoitu. Mina tegin õigeid Eesti kaeraküpsiseid. Teate neid kaeraküpsiseid otsisin ma ikka kaua-kaua...poes neid õiged tegelikult ei olnudki...siin on ainult nisu. Nagu pärast kuulsin, peab neid minema kuskile vene poodidesse otsima. :)
Praegu lobisesin oma perega, jutu sees tuli nii mõndagi välja, mis on prantsusmaal teistmoodi:

• koolis pole garderoobi, tassi kõik kaasas mis kodust kaasa võtad.
• koolis ei ole nö koolivälist tegevust, ei mingisuguseid spordivõistlusi, moeshowsid, pidusid n'importe quoi'sid
• ma võin käia prantsuse kinos, saan vabalt aru(eile käisin "Petit Nicolas''d vaatamas :) - see meeldiks väga Hendrikule ja üle-üldse kõigile posikluttidele...soovitan)
• Käsin arsti juures tervisetõendit saamas - Mul on perfektne tervis :) ...nii ma vähemalt aru sai

Ma ei mäletagi, millal ma viimati kirjutasin...tõesti vaikselt hakkab motivatsioon kaduma...see ei tähenda, et siin kihvt pole...aga lihtsalt...noh unustan ära või nii. :D Peaks midagi koolist ka kirjuama...Nojah...tavaline, ainult poole lihtsam kui Eestis...nagu tõesti...aga miks siis ikkagi prantslaste elatustase kõrgem on...võib-olla polegi see kooliharidus see kõige tähtsam. No võta kinni, mina ei tea.

Reedel, kui mul on koolipäeva keskel lihtsalt 4 h pausi, käisin metsas jalutamas...oh mind Eesti metslast küll...mulle meeldib seal. :) Metsa keskel on järv...ja kogu mets on kastaneid täis...mul oli koguaeg selline tunne, et mõni neist kukkub otse puu otsast mulle pähe. Ma olin metsas põhimõtteliselt üksi...siin inimesed väga ei lõbusta end metsa jalutuskäiguga...aga võib-olla oli asi ka selles, et oli keskpäev.

Käsin taas tantsimas, ma vist avaldasin tantsuõpsile muljet, ta küsisis, et kas ma olen enne tantsinud...mina punastasin natuke ja vastasin un peu. :) Seal tantsivad inimesed jälle ei teadnud, et ma vahetusõpilane olen...nad arvasid, et ma lihtsalt mingi aksendiga rääkiv immu olen. ;D

Tegelikult ma lähen nüüd magama...aga enamasti ma unustan kõik tähtsa blogisse kirja panemata...küsige, kui teid miski huvitab, sest mina olen juba kõigega väga harjunud ja ega argipäeva elu siis blogisse kirjutamist väärt ole. :D:D:D Aga olgem tublid...

Bisous
:*

Hollandi juust

reede...peaks nagu koolinädal läbi olema, aga ahhha ei ole. Laupäeviti on meil ikka kool.
Koolihommikutel olen ma õigel ajal kodust väljumisel ikka samasugune katastroof. :D

Koolis on nagu ikka, kuigi see mata hakkab ikka täiesti lootusetuks muutuma. Ma võin ju neid poolikuid tekstilõike vihikusse kirjutada, aga ega ma neist ju aru ei saa. Ja täna ma jätsin juba õpetajale mulje, et ma ei näe vaeva ka...ta ei tea mida ta räägib! Aga noh...mul on küll niisugune tunne, et varsti loobun ka...hakkan joonistama ja luuletusi tunni ajal kirjutama...aga ei veel. Aga see õps on ka nagu tüüpiline mata õps(mul pole kunagi tüüpilist olnud), kes peedistab kõiki oma õpilasi ja karjudes koguaeg üle klassi Vite! Vite! ehk siis mõtle kiiremini. Oeh...

Kirjutasin juba ka prantsuse keele kontrolltööd, kuigi pisikest mööndustega, kui teised tegelesid ikka Moliere ja Voltaire'ga, siis mina pidin kirjutama kirja sõbrale, kes tahab katkestada õpingud, väites, et haridus pole naisele oluline ja mina pidin tema arvamust muutma.

SVT-s teeme neid katseid valgete kitlitega. Mingid aminohapped ja ensüümid ja masinad ja graafikud...aga enam-vähem arvan, et saan aru...noh eks homme hommikul kontrolltöö ajal näeb.
Aga üldiselt on mul kõik päevad auke täis nagu mingi Hollandi juust. Ikka küsin klassikaaslastelt, et mis nad tavaliselt peale kooli teevad...ah ei miskit...niisugune tunne jääbki, et lähevad koju ja ongi kodus...nojaa

Õhtul tantsima, praegu SVT-d lugema. Ja nädalavahetusel on esimene YFU kokkusaamine...päris põnev, kuidas teistel läinud on...igaüks peab tegema oma riigi magustoitu...hmm...kas jääda kirju koera juurde või leiutada miskit uut???? Vat see on küsimus. :)

Viinamarjad said otsa. :)
Homme jälle. :)
Bisous :*