väljakutse :)

Tänane päev on olnud nii palju uut, et lihtsalt kõhus hakkab keerama. Hommikul pidi hullult kiiresti kohvri kokku pakkima...asi lõppes sellega, et ma hüppasin kohvril, et lukku kinna saada. Peale hommikusööki tutvustati meile veelkord YFU reegleid(joo ja tee lapsi) väga meeldejääval viisil. Nimelt tegti sketšid, kus rikuti reegleid e. spektaakl "Ära nii tee!" Seejärel paluti meil natuke oodata, kohe pidime kokku saama oma uute peredega. Minu pere, kolmeks päevaks, tuli mulle järgi autoga. Esimesed viis minutit on kõige kohutavamad. :D:D:D Selline tulle, et sa oled kõik sõnad, mis sa elusees oled prantsuse keeles õppinud, lihtsalt ära unustanud. Peres on vanemad, Alice(20) ja Eduard(15), nad on kihvtid. Koju jõudes sõime me lõunat õues ja 2 tundi! See meeldib mulle niiiiii väga. Nende kodu on samuti väga ilus. Kõik majad oleks nagu mõnest prantsuse filmist välja hüpanud. :D Peale pisikest puhkust läksime me šoppama. :D:D:D tore oli koos perega aega veeta. Eduard ei suutnud endale jalanõusid valida...käis mööda poodi ääähhh....merde...:D:D:D Aga kõige naljakam asi juhtus siis, kui me ära hakkasime minema. Alice juhtis titelubadega autot ja ta sõitis äkki raks üle äärekivi, takistuse vms. saate aru küll. See käis nii raksaki ma ehmatasin, et mingi avarii juhtus või mis, aga ei. Ema, kes ta kõrval istus hakkas ikka täiega räuskama...kõikides ilusates prantsusekeelsetes roppustes, mida ma enne veel kuulnudki ei olnud. Aga kohe oli ümbrus abivalmis prantslasi täis, aga kutsuti kodust isa, kes tõi taasa velje, et parandada autot. See oli natuke naljakas olukord, ma ei teadnud, kuidas tüpselt käituda. :D:D:D Lõpuks, kui auto parandatud tulime koju, et õhtust süüa...taas õues :) Ja seejärel vaatasime telkut. Proovisin nüüd internetti, uskumatu pärast sellist pikka musta auku leidsin ma tasuta wifi. Ma rääkisin skype'is isegi oma vanematega. Silvia on minu toa ikka täiega üle võtnud...deem. :D:D

Elu on siin Prantsusmaal ilus. Ma olen nii õnnelik.