Uus päris pere

Hommikul või noh kell 1 päeval tuli mulle järgi minu nö päris pere. Enne olin üksinda kodus Eduardiga, rääkisime muusikast ja muidu prantsuse noorte elust. Ta kuulab reggae't...ja koooguaeg ühtesama lugu...ma võin seda teile praegugi laulda...tõõtõmmtõmmtataammmtammtõõtõmm... :D Eduard kutsus mind mingisugusele muusikafestivalile ja tegin nagu kästud ütlen igale pakkumisele JAH. Käisin veel aias viimase ringi...sõin viinamarju. :) Mul hakkas isegi kahju ära minna. Ma lähen neile kindlasti veel külla, nad elavad minu uue kodu lähedal. Tak teper jõudsid Francoise ja Maelle. Nagu ikka bisou-bisou. Jätsin Eduardiga hüvasti...jälle bisou. :) Perele jätsin tänukirja. Mulle näidati siis minu uut kodu....väljast paistab ainult kõrge mettallaed...aga maja.....wooow see on pigem mingi loss. Hästi kihvt vana maja, mis oli kunagi ammu suur kasvuhoone. Minule on antud terve majaosa, mis on pea sama suur kui meie korter Nõmmel :D koos kontori, telekavaatamise- ja magamistoaga. Elutuba on läbi nelja korruse...nii et noh maja on suur. Minu magamistoas(3 korrus) on aken elutuppa. :D:D Alguses ma muidugi ehmatasin taas ära ja mõtlesin, et eelmine oli ikka armsam....Tahan tagasi sinna!!...aga taas olen tolerantne jne. Võtsime Romane'i (õde) kaasa ja läksime restorani. Ema räägib räägib hästi, ma saan kõigest aru...vestlus toimib. Aga need õed vist räägivad päris prantsuse keeles 250 sõna minutis. :D:D:D Koguaeg noogutan jajaja, aga tegelikult pool juttu vist kaob kuskile tühjusesse. Tagasitulles käisime läbi kultuurikeskusest, Romane alustab kitarriõpinguid ja jätkab teatriga ja minule otsiti tantsuutrenne. Milline valik jazz, hiphop, afrika, peotants, aga kõik trennid(1Xnädalas maksid al. 150 EUR'i kuu...see on neile normaalne. Ma olin ikka hullult pettunud...vist jääb ära, mul on 150 EUR'i kogu kuu taskuraha :D:D Ema ütles, et koolis on ka mingisugused ringid...elame näeme. :) Pärast lebotasime niisama. Vaatasin aias ringi...päh ainult tavalised ploomid nagu Eestis. :D:D Nägin jänkusid. Kutsu tuleb nädalavahetusel. Pidin oma kohvrit lahti pakkima, aga ei jaksanud. Parleerisin niisama emaga...ta ikka uuris, et kas Eesti vabatahtlikult tahtis saada vabariigiks. :O Ma kohe Bien sûr!! Peesitasin õues lamamistoolil(p.s. õues oli üle 30° C) Ema tõi mulle mingid kaloripommid :D:D:D aga ma ikka merci okei ma siis söön neid. :D:D Romane mängib klaverit...ja ta mängib vääga hästi...nt ta mängis Amelie filmimuusikat. Mina istun päikeses ja kuulan elavat muusikat ja söön šokolaadikooki koos puuviljamahlaga...njah. :D Läksime Francoise ja Maelle'ga hiiglamasse mööblipoodi Maelle'le voodit vaatama (ta läheb 3 nädala pärast aastaks ära...veits pointless...ma isegi küsisin miks...vist nädala saab seal magadaa...aga mis teha rikkurid :D:D) Mind taheti ka ära osta...ema mingi lampi ütles, et ah sinu magamistoas olev lamp on vana, vali endale uus lamp. nagu whhat. :D Valisin endale ka uue kontorilambi...puutetundliku :D Siis läksime fnac'i(hiigelsuur muusika ja sellega seonduva pood)...minu "õed" pidavat olema mangade fännid...niisiis ema ostis neile jälle mingi kümme tükki. :D Tiirutasime niisama Taverny's ringi ja läksime supermarche'sse(tavaline eriline pood) mul lasti kõike valida alates hommikusöögi helvestest kuni jogurtisordini välja. Taevas küll...ma tahan süüa seda mida teie tavaliselt sööte...nemad aga seda mida mina tavaliselt söön, et mu maandumine oleks pehmem...ma olen juba ammu maandunud! :D:D:D Poes oli ka isa...jälle bisou. :) Kodus, kui kogu pere oli koos andsin ma neile musta leiva, Linda šokolaadi ja Vana Tallinna. Emale kinkisin eesti kokaraamatu...ta oli hullult vaimustunud...bisou. Sõime õhtust...siin on reeglid lihtsad...igal õhtul kordamööda on üks tüdrukutest köögitoimkonnas(k.a. mina :D) ja pühapäeviti on kõik koos. Simple. Jälle sõime nii palju ja nii kaua ja parleerisime taas. Aga see on nii kihvt. Siis jõime elutoas koos teed, maitsesime šokolaadi ja Vana Tallinnat(ema ja isa ;)). Neile väga maitses. Vuuhuu. Magamaminnes peab igale pereliikmele ütlema headööd...seega taas bisou. :D nii armas on musitada kõiki koguaeg. :D

Seega teilegi seal kaugel Eestis mõned bisoud. :)

piltidest ilusam

Elu on ikka ilus. Hommikul ei teadnud täpselt, mis kell ma voodist peaks välja tulema...magada tahtsin, aga me pidime kohe peale ärkamist ema ja Alice'ga jooksma minema. (trenn teeb lapse tugevaks :D)Nii naljakas, kui see ka ei ole, me sõitsime autoga metsakese äärde ja alles siis jooksma, Mina oleks kohe kodust jooksma hakkanud...aga nojah. Siis läksime me turule...oh...see oli täpselt nagu piltidel ainult veel suurem ja huvitavam. Milline valik. Oh....mul oli nii kahju, et mul fotokat kaasas ei olnud. See oli lihtsalt nii ilus. Alice õppis kondiitriks ja ta läheb järgmisest nädalast tööle/praktikale ja ta käis seal saia letist mingisuguseid pabereid võtmas. Kodus sõime lõunat ja peale seda mina jälle kõss magama. :D:D:D See on nii naljakas kuidas ma nii vässu koguaeg olen. Käisin aias ka ühe ringi. Puuviljad, baklašaanid ja viinamarjad. oh...sa lihtsalt võtad puu otsast viinamarjad, mis on niiiiiii magusad (ja mürgitamata). Paradiis. :) Vabadel hetkedel vaatame telkut, ma hakkan juba aru saama. :D

väljakutse :)

Tänane päev on olnud nii palju uut, et lihtsalt kõhus hakkab keerama. Hommikul pidi hullult kiiresti kohvri kokku pakkima...asi lõppes sellega, et ma hüppasin kohvril, et lukku kinna saada. Peale hommikusööki tutvustati meile veelkord YFU reegleid(joo ja tee lapsi) väga meeldejääval viisil. Nimelt tegti sketšid, kus rikuti reegleid e. spektaakl "Ära nii tee!" Seejärel paluti meil natuke oodata, kohe pidime kokku saama oma uute peredega. Minu pere, kolmeks päevaks, tuli mulle järgi autoga. Esimesed viis minutit on kõige kohutavamad. :D:D:D Selline tulle, et sa oled kõik sõnad, mis sa elusees oled prantsuse keeles õppinud, lihtsalt ära unustanud. Peres on vanemad, Alice(20) ja Eduard(15), nad on kihvtid. Koju jõudes sõime me lõunat õues ja 2 tundi! See meeldib mulle niiiiii väga. Nende kodu on samuti väga ilus. Kõik majad oleks nagu mõnest prantsuse filmist välja hüpanud. :D Peale pisikest puhkust läksime me šoppama. :D:D:D tore oli koos perega aega veeta. Eduard ei suutnud endale jalanõusid valida...käis mööda poodi ääähhh....merde...:D:D:D Aga kõige naljakam asi juhtus siis, kui me ära hakkasime minema. Alice juhtis titelubadega autot ja ta sõitis äkki raks üle äärekivi, takistuse vms. saate aru küll. See käis nii raksaki ma ehmatasin, et mingi avarii juhtus või mis, aga ei. Ema, kes ta kõrval istus hakkas ikka täiega räuskama...kõikides ilusates prantsusekeelsetes roppustes, mida ma enne veel kuulnudki ei olnud. Aga kohe oli ümbrus abivalmis prantslasi täis, aga kutsuti kodust isa, kes tõi taasa velje, et parandada autot. See oli natuke naljakas olukord, ma ei teadnud, kuidas tüpselt käituda. :D:D:D Lõpuks, kui auto parandatud tulime koju, et õhtust süüa...taas õues :) Ja seejärel vaatasime telkut. Proovisin nüüd internetti, uskumatu pärast sellist pikka musta auku leidsin ma tasuta wifi. Ma rääkisin skype'is isegi oma vanematega. Silvia on minu toa ikka täiega üle võtnud...deem. :D:D

Elu on siin Prantsusmaal ilus. Ma olen nii õnnelik.

Pariis - Mon cheri

Oohh...reede õhtul korraldati meile Pariisi ekskurssija. Kahjuks meid jalutama küll ei lastud, sest nad kardavad meid ära kaotada. :) Aga paadireis la Seine'il, nagu korralikule ekskursioonile kohale meile muidugi tehti. Pariis õhtul ja tuledes. Ooh...C'est quel-que chose tu doit voir. C'est manifique! :D Kõik kaldapealsed, pargid jms. olid piknikupidajaod täis ja kui ma ütlen täis, siis ma seda ka mõtlen. Kui minu jaoks on park ikkagi selline nõmmekas koos puude ja põõsaste ja MURUGA, siis siin on iga vaba lapike, millele ei ole veel majakene resideerunud, kohe park, kus saab pidada pikniku koos juustude ja veinidega. :D Paadilt nägime ka mingit pidu, kus tantsis ma arvan üle paarisaja inimese...ja mulle tundus, et inimesed olid sinna lihtsalt kokku sattunud. Ei mingit organiseeritud üritust, muusika mängis ja inimesed tantsisid. :) C'est cool. :P Tegelikult on see, mis meiega siin tehakse ikkagi oluline ka, sest ma olen leidnud endale nii-nii palju uusi sõpru, kes on nii Belgiast, Ungarist, Austriast aga ka Mehikost, Hiinast ja Taist. :) Winning(ma ei tea, kas nii kirjutatakse) Hiinast näitas meile pilte Hiinast....vaatad neid templeid hoopis teise pilguga. Ja btw Winning paneb ruubiku-kuubiku kokku alla minuti. Silke, kes on pärit Belgiast oskab aga diabloga meile esineda. (teate küll, teeb neid trikke ja muidu loobib diablot igatepidi. Homme meile tulevad järgi meie hostvanemad, mulle küll veel päris vanemad ei tule, sest minu vanemad on kuskil provintsis(Pariisist 700 km)...mind on esmaspäevani külla kutsutud ühte teise perre Taverny läheduses. :) Aaaa...ma sain täna teada, et terve aasta on RER(Pariisi kaugrong) ja metroo on mulle tasuta...nädalasees küll ainult minu tsoonis, aga nädalavahetusel võin kasvõi iseenda lõbuks sõita Pariisi. See on ju nagu eeeriitii vääägev. Lubasime Silkega üksteisele, et mõnikord aasta jooksul tuleme koos Pariisi tripima. :)

elu

Kõik on tore, eriti inimesed. Aga jutt on sama. Saaage aru, ma olen seda 100 miljon korda kuulnud. Jajah...kultuurišokk ja kõik see muu, mis vahetusaastaga kaasas käib. Mis on kultuur jne. Ja mina pean prantsusmaa lippu õigetpidi õppima joonistama...väga piinlik. Tegime plakatit, aga mina vaatasin plakatit tagurpidi ja lipp tuligi tagurpidi. :S Aga söögid on ikka nii nunnud...oh ma armastan neid kokaonusid, kes meile süüa annavad. Nad alati hüüatavad sulle Bonjour, keskö (no ma ei ole ikka veel aru saanud, kuidas seda kirjutatakse) vous voulez? Ja mina vastan oo les legumes avec du poisson. :) ja tea annab mulle ja hüüab taas Bon appetit! ja mina jälle oo Merci. :D:D:D Ja mgustoiduks olidki juustud ja jogurtid. Mmm...

Uni tuleb tasakesi

Häähäh, läksin ma sinna mängudele muidugi. Magama jäin. :) Ärkasin kell kolm öösel ja olin alles riides. :D:D:D Kõik ülejäänud toakaaslased magasid, ainult aknast tuli Pariisi lõhna.:) Noh, läksin siis nö ametlikult magama. :)

kaerajaan on Eesti nokia

Lennukilt maha tulles olime ikka veel rõõmsad. Lennujaamas ootasid meid YFU töötajad, kes tervitasid meid. Pidime lennujaamas ootama ära ka teistelt lendudelt tulevad vahetusõpilased. Lõpuks peale 2h (džiisas), läksime tellitud bussi peale, mis sõidutas meid läbi Pariisi kuskile noortemajja(a la Nõmme Noortemaja*50, vääga kihvt toimub ikka sadu erinevaid trenne, ringe ja muid koosviibimisi), kus me saime lõpuks süüa(finally) prantsuse lõunat koos oma käikudega. :D Siis jälle passisime, suhtlesime küll ka teiste vahetusõpilastega, aga kõigi näost oli näha, et nad olid ikka täiega vässud. Õhtupoole saime ka magamistubade võtmed kätte(mina koos 8! vahetusõpilasega oleme Pariisi ümbruses ja seetõttu ka ühes toas). Hakkasid pihta töötoad, pidime tutvustama Eestit. Muidugi kaera-jaan. Lugesin just enne äraminekut mingit artiklit epl-ist, et kaera-jaan ongi Eesti nokia. :D:D:D Siis olid veel mingid töötoad ja veel ja veel...ELO koopia. Lõpuks tüütas juba ära küll. Magamata ja söömata lapsed muutuvad kurjaks. :D Peale õhtusööki toimuvad veel mõned mängud. Sinna ma nüüd lähengi.

Tahaks lennata...

27.08

Istun just praegu lennukis. Olen väääga excited. Ei leia asendit, kuidas olla ja üleüldse tundub kogu olukord täiesti uskumatu.Öösel tegelesin veel pakkimisega. Lõpuks sain 19.5 kg. Juhhuuu....aga mu õnn oli üürike kuna käsipagas oli ülekaalus. :D Hommikulgi sai veel kohvreid ümber pakitud. Sõitsime perega lennujaama. Hendrik oli muidugi natuke jonn-jonn, et tema tahab magada, aga kui ta mõistis, et siis ta ei näe enam terve aasta Reginat pani ta kohe riidesse. :D Sõitsime läbi tühja Tallinna...imelik oli mõelda, et terve aasta nüüd tsauki-plauki, aga oleme ausad, ega eriti ei saanud sellest aru ka. Peaks olema nagu hullult mingi eriline tunne, aga ega kohe ei saagi aru...loodan et ka tunne kunagi kohale jõuab. Lennujaamas ootas mind, Annikat ja Vanessat kaalumine. Kui minukl oli vaid 3 ülekilo, siis Vanessal üle 23-e ülekilo. :O Temal läks küll kibekiireks ümberpakkimiseks. Vaeseke. :)Siis me ootasime seal perega. Ei osanud midagi öelda. Kõik tundus nii tühine. :) Siis rääkisime majadest ja autodest ja noh nagu ikka. Mul ikka nii armas pere. Kes olen mina, et just mina olen saanud endale sellise, saate aru sellise pere. Ideaalsus.7-ks, kui pidin just hakkama lennuki peale minema jõudsid lennujaama Merili ja Lehti. Aitäh teile, et te tulite! :) Siis pidingi kõigiga hüvasti jätma. Nüüd olen lennukil. Lend nagu lend ikka, ainult palju pikaajalisemate tagajärgedega. Varsti veel ja olengi Pariisis. Ei tea, kuidas esimene keelešokk on... :D eks näis...

Kui lõppeb, siis algab. :)

26.08
Viimane õhtu oli ikka täielik idüll. Mulgipuder ja saun. :)

vastukiririri

Saatsin lõpuks perele kirja ka vastu...noo oli ka aeg. Kirja panen siia, et saaksin aasta pärast irvitada oma grammatika ja sõnadejärjekorra üle. :D:D:D:D

Bonjour!

Je suis trés hereuse pour obtenir votre courrier. J'attends déjà de vous rencontrer. Seulement un jour est partis, alors je viendrai en France. :) Je suis très reconnaissant de me prendre à votre famille.

Je suis excité pour voir ma nouvelle école aussi. Et Dans quelle section je vais rentrer?

C'était surprendre gentil, que vous avez intéressé sur mon entraînement de danse. J'aime danser beacoup et le style de danse ne pas important. :)

Pour moi c'est intéressant, Que savez-vous sur l'Estonie?

Mais pour moi, parler est plus facile que d'écrire, donc c'est pour cela que j'attends avec impatience de vous rencontrer.

Mon parents veulent dire merci encore et encore pour me prendre à votre famille. Ils voudraient vous saluer et tes filles saluer, et ils vous souhaite tout le mieux.

à bientôt

Regina, votre "nouvelle fille" :)

Homme samal ajal peesitan ma juba Pariisis. :)

tüütu pakkimine

Nonii, lõpuks sai see õuduste õudus ette võetud. Käisin terve päeva ringi otsides asendustegevust, et pakkimise mittealustamiseks oleks põhjus. Käisin isegi Karini, Grete ja Gerdaga kooliasju vaatamas ja ostmas. No küll on ikka hea seal vihikute jms. vahel käia, kui tead, et neid ostma ei pea. Esimest korda viimase 11 aasta jooksul. Ma Prantsusmaal jõuan ka, no kujuta ette kooliasjad Pariisist. :D

Olgu, võtsin kohvri ette ja hakkasin riideid sisse laduma. Kohver sai kampsuneid täis...võtsin nad välja...jäävad seekord Eestisse. :) Plikad tulid mulle appi, ma loopisin neile asju ette, nemad kohusetundlikult rullisid kokku ja ladusid kohvrisse (muuseas rullidena mahub kohvrisse paaalju rohkem). Kõrvale tõin kaalu, et kontrollida ega ma 20 kg ei ületa...muidugi ületasin :D Pidin taas asju välja tõstma. Lõpuks saime asja kontrolli alla , aga peab asja veel kindlasti kriitilise pilguga üle vaatama...ehk hommik on õhtust targem.

"kultuur"

Täna käis mul Selene külas. Ta ei saanud laupäeval tulla, ta oli mingisugusel sõudmise MM-il. Maailmameistrit temast seekord küll ei saanud, aga ma olen kindel, et kunagi purustab ta kõik sõudmisega seotud maailmarekordid k.a. tagurpidi või külg ees sõudmise rekordid. :D Näitasin talle Nõmme turgu ja jälle see mutike sealt küüslaugu ja martsipani poest(kes teab, see teab) üritas mulle oma kaupa müüa. Absoluutselt iga kord ta küsib minult, et kas ma olen nende kaupa enne ostnud, ma ütlen jaaa(kuigi ei ole) ja ikka ta teeb mulle selle pika loengu.

Õhtul käisin kultuuritehases Polymer kultuuri tarbimas. Zick on taas uue tükiga välja tulnud. "Unustatud poeesia", vaadake http://www.zick.ee/ (teen reklaami, Raido, sa pead mulle aitäh ütlema) Nägin seal palju kauanägemata rahvast. Stella küsis, millal pidu saab, aga mina loll olin arvanud, et Hiiumaa on ta alla neelanud. Loll on minu pea. Mari tahtis tantsijatele arbuusi kinkida, aga sel hetkel, kui ta püsti tõusis kukkus tal arbuus maha ja läks katki. Nii armas. :) Ei läinudki arbuusi söömiseks nuga vaja.Hiljem oli seal ka mingi koosviibimine, aga Triin läks nii ähmi täis, et jutt ei leviks (valitud seltskond siiski :D) ja Kata ka ei viitsinud seal enam olla, niisiis ma läksin temaga minema. Tegin Katast veel mõned ilupildid, Chuck Norris on ka teemas. Koduteel foori taga avastasime, mõtlesime, kartsime ja värisesime, et ei näegi enam. Niuks.

Peaks kohvrit pakkima hakkama...ah aega on selle kiire asjaga...homme...või siis noh...hiljemalt ülehomme. :D

Kiri(riri)!

Ma sain oma uuelt perelt elektroonilise kirja :).
Tegin hommikul nagu ikka oma mailbox-i lahti, vaatan kirju ja olin üleüldse maru rahulik. Hakkan siis ühte pikemat kirja lugema ja saan äkki aru, et kiri on PRANTSUSE keeles. :O Aaaappiiii! :D Aga ma sain üllatavalt hästi aru. (pärast tuleb välja, et mitte miidagi ei saanud aru, sinna jõudes olen valel ajal vales kohas - ühesõnaga fiasko :D, okei nii ei juhtu)

Minu uued vanemad on insenerid. Vanem õde Maëlle läheb vahetusõpilaseks Londonisse.:O Noorem Romane käib samas koolis, kus mina käima hakkan. Ja mul on koer Perle ja kaks küülikut Cookie ja Nougat. :D Tõeline loomaaed, eesotsas minuga. :D

Neid huvitas, kas ma tahan edasi tegeleda tantsimisega. Seal on see võimalik!!! Jeeeeiii! :)

Hullult lahe, ma elan 30 min. kaugusel Pariisi kesklinnast, Taverny linnakese keskuses ja samas 200 m metsast. Ülikuul. Natuke isegi minu praeguse elukoha koha moodi, aga mina ei ela PRANTSUSMAAL. :D

Bruno ja Françoise ning Maëlle ja Romane

Eks ma siis kirjutan neile ka. :)
ps. seal pidi praegu 30°C olema, talvel pidi temp. langema 0-ni. Oumaigaad. :D:D

Ütlesin:"Head aega!"

Oi, nalja sai. :)

Laupäeva hommikul hakkasin kohe kokkama. Olin tubli, tegin prantsuse toite ratatouille'd ja šokolaadi mousse'd. Kuna ootasin õhtul enda juurde kuni 30 inimest, siis sai seda mousse'd kogu külmkapp täis. :)

"J'aime les oignons." Ma mõtlesin, et ma nutan endal silmad peast välja. Aga muidu klassikaline ratatouille oli päris kihvt toit. Nii lihtne ja tavaline, samas eriline prantsuse talupojatoit. :) Aeg-ajalt tundsin end nagu koolikokk (kuigi pole kogemusi, aga...), baklašaanid, kabatšokid etc.



Ma tahan öelda kõigile, kes tulid, AITÄH, et te tulite ja muidugi kõikide nende kingituste eest. No vaadake seda eesti pakki: etno sokid, kama, kali, maasikamoos, Vana Tallinn ja palju komme. :D



Õhtu oli väga chill. Alguses panin küll prantsuse muusikat, aga ilmusid kohale DJ Enzzz ja DJ SanderES, kes arvasid, et mingi britney ja ma ei tea kelle veel träääntsmiks oleks parim valik. :D

Nägin üle pika aja oma "praegust-endist" klassi, väga mõnnad inimesed on ikka kuidagi ühte klassi kokku sattunud. :D
Õhtul tulid Štaina, Kull(alal)a ja Triin jalgrattaga. Triin tõi ome super-mega-hüper küpsetise: mustika-kohupiimakoogi. Nämm...


Hiljem käisime saunas. Saunauksel on mõnusad näpujäljed. :D Õhtul olin jälle selline. :D

See ei ole normaalne. :D:D:D Hommikul avastasin igast oma kodu voodist kellegi magamast. Ott oli isegi esiku diivanile ennast kerra tõmmanud. :D

Pakikandja

Ükskord saabub see päev, millal mina käin poes ise ja autoga. Olen harjunud poes käima autoga ja nüüd kui oli vaja osta lahkumispeo asju (ja neid ei olnud mitte vähe) avastasin kassas kotte pekkides (parandan, pakkides), et pean need käe otsas koju tassima. Mina olen tugev tüdruk küll, aga...
...aga kilekotid nii tugevad ei ole. Bussi pealt maha tulles juhtus nii nagu seal "Üksinda kodus" filmis, kus kotil kukkus põhi alt ära. Ma ei teadnud siis, kas nutta või naerda. Mina naersin kõva häälega. Turumutikesed kõrval tahtsid aga nutma hakkata: "Ossa pisike, ossa vaeseke..." Kuna ma tegelikult olin ju oma kodumaja ees siis kuidagi ma koju sain...aga naljakas mälestus siiski.

Kata sünnipäev

Täna pidas Kadri oma sünnipäeva...

Hommikul, nagu ikka, käisin ma jalgrattaga sõitmas (olen tubli sporditüdruk :P).

Pärast, lõunal, läksime Gretega virru, kus käisime Katale kinki valimas. Meiega liitus Joosep. Mõtlesime, mis me mõtlesime, aga ega sellisele "random" tüdrukule, nagu Grets ütles nii lihtne kinki valida ei olnudki. Otsustasime raamatu kasuks. Teadsime, et Kadrile on vaja raamatut, mida on ilus raamaturiiulis vaadata...sisu nii oluline ei olegi. :D:D Valisime talle raamatu, mis räägib Kate Moss'i elust. Aga see selleks, kõige tähtsam on, et ma ikkagi kingituse ISE ära pakkisin...ma olen nagu väike laps...kiitke nüüd mind.
Panin raamatu jõuluteemalisse (lumehelvestega jms.) pakkepaberisse (sry Kata, ma avastasin, et mul muud kodus ei olnud :)). Palju õnne Kadrile tema viimaseks aastaks enne täisealiseks saamiseni. :D:D

Kadri juurde jõudes avastasin, kui palju meid Rahumäelt oli ikka kokku tulnud, nii tore oli näha sõpru, keda nii ammu polnud näinud. Kadri tegi meile ka imetoite, milles polnud grammigi liha. Minule üllatuseks on paljudki sõbrad minu ümber lõpetanud liha tarbimise. Hea uudis! :) Aga nagu kombeks, süüakse ikka liiga palju...pärast kõik ägasid, et Kata, miks nii head toidud tegi. :D

Õhtu kujunes väga mõnusaks, istusime Kadri rõdul küünlavalgel, mängiti kitarri ja tundsime end mõnusalt.

Hiljem tulid Lillukas, Brita ja Siki minu poole. Me nägime välja just sellised...läksime magama. :)

Hulluks

Jah...jah just nüüd ma lähengi hulluks. Ma ei saa enam rahulikult kodus olla. Mu vanemad sõitsid Tšehhi mingisugusele rahvatantsufestivalile ja õde-vend on maal. Ma olen üksi kodus. Seda ma ju olengi alati igatsenud. Aga nüüd, aga nüüd, kui tead, et varsti pead ära minema, siis on küll selline tunne, et kogu maailm jookseb minu eest ära. Või siis maailma kiirus on minu kiirusest suurem. Huvitav milline on maailma keskmine kiirus??? :D okei, reaali mõjud...
Tegelikult lihtsalt passin kodus ja uurin kõikide sõprade käest, mis nad teevad ja mis nad õhtul teevad jne. Neil on ikka tavaline elu, ainult mina siin ei jõua oma ärasõitu ära oodata.

Hull laps.

Ahhaa!

Muide...ma lendan ära sinna "kaugele" Prantsusmaale 27. augustil kell 8.00 hommikul Lennart Meri Tallinna lennujaamast. Lehvitama te küll keegi mulle nii vara ei jaksa tulla :D

Nii see kõik algab...

Vaid kaks nädalat veel!!! Kahe nädala pärast samal ajal olen ma juba Pariisis. Teised selle aasta YFU-kad on juba ammu oma sihtkohtadesse jõudnud, mina pean alles siin Eestis kopitama. :)
Käin veel viimaseid kordi oma sõpru ja tuttavaid üle kaemas. Päris imelik on mõelda, et neid enam terve aasta ei näe...imelik... :) Olete kõik mulle ikka väga-väga kallid!

Umbes nädal tagasi helistas mulle Kalli(YFU-st) ja teatas, et mulle on leitud pere, asenduspere küll, aga siiski pere. Ma olin ikka täiega õnnejunnis. Peres oli küll ainult ema ja isa, ühtegi õde-venda ei olnud. Nad elavad Lyonis. Saatsin neile meili ja vastus...vastus...njetu. :( Aga mis sest enam, sest veerand tundi tagasi sain teada, et mulle on PÄRIS PERE, juhhuiuuiiaaa! Ema, isa, 2 õde ja koer, väääga vägev. Hakkan elama Taverny linnas, mis on väga lähedal Pariisile. Arvatavasti hakkan tihti Pariisis käima, kihvt või mis...hakkan pariisimutiks. Täpsemad andmed pere kohta saan hiljem...isegi helistada või kirjutada ei saa neile praegu.

Käisin poodides meeneid, mida kaasa võtta, vaatamas...otsisin eesti kokaraamatut, mida kinkida. Lõpuks leidsin ideaalse, aga mida rohkem ma seda vaatan, seda rohkem saan aru, kui rõvedad on ikka mõned Eesti rahvustoidud...näiteks verivorstid ja need pildid, kuidas neid tehakse. No on ikka fuuuh küll. Aga mõned toidud on ikka vägevad, kohe tekkis tahtmine teha ahjuõunu või hapukoorejäätist :P Kui kuulata endiseid YFU-kaid peaksin nüüd kaks nädalat sööma musta leiba ja kama :D

jällenägemiseni.